aastateni. Asetades rõhu dekoratiivsusele, minetas eklektitsism arhitektuurses loomingus kindlapiirilisuse ja muutis selle sageli kollektiivseks loominguks, kusjuures tihti muutus määravaks tellija soov. Iga tellija võis tellida endale meeldivad fassaadid ja taotleda endale vajalikku ruumiprogrammi. Nii kujunes olukord, kus hoone tehnilise projekti võis koostada insener, fassaadijoonise arhitekt, sisekujundusprojekti aga teha vastavalt tellija maitsele sisekujundaja. Eklektika perioodi mahub ka enamike uut tüüpi kaubamajade - passaažide ehitamine ning klassikaliste üürimajade väljakujunemine. Viimastest sai linnamajade kõige rohkem esinenud tüüp, kus alumisel korrusel olid kauplused, teisel luksuskorterid, kolmanda ja neljanda asustasid keskmise sissetulekuga linnakodanikud, kõige ülemised korrused aga kuulusid enamasti vaimse töö tegijatele.
Kuulutusele vastavad ning korteriga käivad tutvumas B ja C. Kuna B pakub 5000 eurot kõrgemat hinda, otsustab A müüa korteri B-le. Nad sõlmivad kirjaliku kokkuleppe pealkirjaga „Korteri müügi leping”, mis sätestab muuhulgas A kohustuse kinnisasi müüa ja B kohustuse nimetatud kinnisasi osta kokkulepitud hinnaga ning poolte kavatsuse vormistada ost-müük notariaalselt. B asub koheselt tegema ettevalmistusi korteri remondiks: nädala jooksul tellib ta 1000 euro eest sisekujundusprojekti ja tasub selle eest osaliselt ettemaksu ning ostab 830 euro eest siseviimistlusmaterjale. Tal on kavas korteris kiiresti remont teha ning siis korter uuesti müüki panna. Nädala lõpuks on aga ka C jõudnud otsusele, et ta on nõus Kalamaja korteri eest pakkuma 7000 euro võrra kõrgemat hinda. Seetõttu teatab A kaks nädalat peale lepingu sõlmimist B- le, et müüb korteri hoopis C-le.