Teema 8 EESTI KESKAEG Linnad, kaubandus ja käsitöö 1. Rahvused ja seisused keskaegses Eestis: Valdav osa, üle 90% elanikest Eesti alal olid eestlased, kes keskajal kaasaegses mõttes rahvast ei moodustanud, jagunedes kultuurilt ja keelelt või murretelt mitmeks hõimuks. Keskaegsetes allikates on eestlaste või teiste talupojaseisusest pärineva isiku kohta, kes polnud just otseselt saksa päritolu, kasutatud termini tundeutsch (mittesakslane). Eestlased olid valdavas osas talupojad, ent ka linnarahvastikust moodustasid nad tõe- näoliselt enamuse, kuid privilegeeritud seisuste hulka nad ei kuulunud. Sakslased (hilisemad baltisakslased) saabusid alates Eesti ala vallutamisest peamiselt makäsitöölistenaaisandate vasallide ja nende kaaskondlastena, samuti linnaelanikena, kaupmeesteja . Sakslased moodustasid maa ülemkihi, kuhu sulandus ka eestlasi, eriti 13.14. sajandil. Talupoegadest sakslasi Eesti alale märkimi...
moodustas tooraine, millest kohalikud käsitöölised tootsid vajaminevaid kaupu. *Tsunft- ühe või mitme lähedase käsitöö eriala meistreid ühendav organisatsioon. *Gild- tsunftide katusorganisatsioon, mille eesotsas oli oldermann; näiteks Kanuti gild ühendas sakslastest käsitöömeistreid, Oleviste gild eestlastest käsitöölisi, Toomgild Toompea käsitöölisi. *Skraa- rae poolt kinnitatud tsunfti põhikiri, mis sätestas tootmise ja turustamise, meistriks saamise ning tsunfti sisekorrareeglid. 15 9. EESTI KESKAEG: KIRIK JA KULTUUR, lk 138-143, 162-167 *Keskaegne kultuurielu põhines Katolikul usul ja ladina keelel, mis ühendas kogu Euroopat. Ladina keeles töötas kirik ja ladina keeles suheldi. Ladina keelt kasutasid valitsejad, diplomaadid ja kaupmehed. *Maapiirkonnad olid jagatud kirikukihelkondadeks ning suuremates neist tegutsesid
annaabi.ee 
