9 Abinõude mõju ei ole märgata ka seepärast, et toitainete emissiooni ei ole isegi veel otsustavalt vähendatud. Soomes ja Rootsis on alles saadud toitainete emissiooni kasv peatuma, Venemaal, Poolas ja Baltimaades ollakse alles teel efektiivse heitveepuhastuse poole. Lisaks on hajakoormus kõigis Läänemeremaades endiselt lahendamata probleem. Teiseks tähtsaks põhjuseks on sisekoormus. Läänemere setetesse on kogunenud tohutul määral fosforit. Hapnikuta vees lahustub põhjas ühenditesse seotud fosfor vette. Fosfori vabanemine kiirendab sinivetikaõitsenguid, sinivetikad seovad õhulämmastikku ja toitainete kättesaadavuse suurenedes paljunevad kõik vetikad, hajuvad ja kulutavad hapnikku. Tekib nõiaring, mida on raske peatada. See nõiaring on ka kõige tugevam alus Rootsi Keskkonnahoiu nõukogu pessimismile. Mida saab teha Läänemere seisundi parandamiseks?
fosforisisaldus. Suurim fosfori sissekanne toimub Harku oja kaudu. Seire tulemused näitavad, et Harku järv ja Tiskre oja on vee füüsikalis-keemiliste näitajate poolest tugevasti reostunud veekogud. Harku järv kuulub hüpertroofsete (ülirohketoiteliste) järvede hulka, millele osutab fütoplanktoni suur biomass ja sinivetikate osa selles. Tehtud seire ja reostuskoormuste arvutuste alusel saab väita, et järve sisekoormus on suur (hõljum, BHT) – kõrgeväetisainete sisaldus ja selle tõttu vohavad mikrovetikad. Harku järve supelrannas ja Tiskre ojas järve väljavoolu lähedal on vee omadused olnud sarnased. Erinevust võis märgata ainult lahustunud hapniku, pH ja rauasisalduse suhtes. Muude näitajate puhul erinevust ei tuvastatud, sest praktiliselt on tegemist järve veega. Järves ületavad piire lämmastiku- ja fosforisisaldus, sageli ka pH. Tiskreülemjooksul ei vasta
annaabi.ee 
