Kuna e-õpe on ka Eestis muutumas aktiivseks kasutusvaldkonnaks, siis oli ja on praegugi e-õppe teema aktuaalne ning selle uurimine ning kajastamine põhjendatud. Teema aktuaalsusest annavad tunnistust ka e-õppe vahendite ja meetodite 4 kasutuselevõtt haridusorganisatsioonide poolt ja ühise virtuaalülikooli konsortsiumi kokkukutsumine ning esimesed realiseerunud e-õppe initsiatiivid organisatsioonide sisekoolituses. Referaat koosneb kahest peatükist, mis on omakorda jaotatud alapeatükkideks. Referaadi teoreetilises osas antakse ülevaade e-õppe süsteemis kasutusel olevatest mõistetest ja analüüsitakse erinevaid rolle e-õppsüsteemi protsessis. Töö teises, analüüsivas peatükis, tuuakse välja e-õppesüsteemis esinevad probleemid. On teada, et e-õppesüsteemil on mitmeid eeliseid (individuaalne õppimistempo, sõltumatus ajast ja kohast, kulude kokkuhoid jne), kuid veel on probleeme, mis
arvutipõhine õpe, (6) kirjandusepõhine õpe, (7) audiovisuaalne koolitus ja (8) simuleeritud ehk rollipõhine treening. Spetsiaalne organiseeritud koolitustegevus on ettevõttes suunatud peamiselt kindla valdkonna või eriala töötajate grupile (Simson jt 2002, 101). Selle eeliseks on tööalaste oskuste arendamine grupis, mis võimaldab parandada meeskonnatööd, suhteid, suurendada töörahulolu ja kujundada ühist nägemust (Mõttus 2004, 67). Koolitusmeetoditena sisekoolituses on kasutusel ajurünnak, diskussioonid, rollimängud, juhtumite lahendamine, instrueerimine, infotunnid, stazeerimine, tegevusõpe, konverents. (Mõttus 2004, 87) Asutuseväline koolitus toimub koolitusfirmas, kutsutakse koolitusfirma organisatsiooni või saadetakse töötajad avalikule, väljakuulutatud kursustele. Asutusevälise koolituse peamisteks vormideks on pikad kursused, lühikesed kursused, konsulteerimine, treening (Mõttus 2004, 65-66)
annaabi.ee 
