realistlik orientatsioon ja eesmärkide olemasolu. Oluline: Õppimises domineerib uute tähenduste otsimine. Õppimine eeldab uute tähenduste otsimist, mille põhjal täiskasvanu kinnitab või loob uusi tähendusi. Oluline on õpitu reflekteerimine. Inimest ei arenda kogemus, vaid inimese poolt sellele omistatud tähendused, see milleks kogetu teda inspireerib nii tunnetuslikul kui tegevuse tasandil. Sisekoolituse erinevus väliskoolitusega nt, et sisekoolitusel märksa laiemad mõjud. Hästi planeeritud sisekoolitus aitab kujundada ühist nägemust org eesmärkidest ja tegevuse strateegist, parandada töörahulolu ja inimestevahelisi suhteid, tõsta personali üldist kultuuritaset, tõsta ametialast kompetentsust ja motiveerumist enesearendamisele. Kui enesearendamise suhtes valitseb positiivne hoiak ning orgs toimivad süsteemid tuginevad töötajate pideval enesetäiendamisel, on alus õpimotivatsiooni kujunemiseks olemas. Koolitusele
kvaliteedi ja selle muutumise analüüs ja hindamine. Personali kvaliteet on pideva parendamise tagajärg, tulemus. 3. Eesmärke ja standardeid saab seada vaid personali toimetuleku piiri alas, (millega pingutuse korral veel hästi hakkama saadakse). Seetõttu eeldab tulemuste ja kvaliteedi planeerimine oma personali väga head tundmist, tema potentsiaali avastamist ja võimete maksimaalset ärakasutamist. 4. Kvaliteedikoolituses on rõhk kogu personali sisekoolitusel. Grupitöödes analüüsitakse läbi kõik põhi- ja tugiprotsessid, avastatakse vead ning nende vältimise ja teisiti toimimise võimalused. 5. Suurt tähelepanu pööratakse juhtkonna arendamisele ja koolitusele. Ka koolituseelarves eraldatakse selleks nt kaks korda suurem osa vahenditest kui ülejäänud personalile. 6. Koolituse eesmärgid ja sisu on suunatud kvaliteedi tagamise protsesside (kvaliteedijuhtimine,