psühholoogilise loomuse ja mõtteviisiga. Sellise käsitluse puhul kasutatakse psühhoanalüüsi kategooriaid, nagu alateadvus, internaliseerimine, kaitsemehhanismid ja ego tugevus. Lahendamata siseprobleemid mõjutavad suhtlemiskonfliktide kujunemist kolmel tasandil. 1. Suhtumine välismaailma on ebaselge ja vastuoluline. 2. Lähisuhete eemalepeletamine tähendab seda, et lahendamata sisekonfliktiga inimestel on raske luua püsivaid lähisuhteid. 3. Maine ja usalduse kaotus tuleneb ebaselgetest ja vastuolulistest seisukohtadest. Psühhodünaamilise käsitluse puhul liigub konfliktidiagnostika üldiselt üksikisikule. Oluliseks konfliktidiagnostika mudeliks on atributsiooniteoreetilised käsitlused. Atributsiooniteooria käsitleb seda, kuidas inimesed seletavad ja põhjendavad enda ning teiste käitumist. Teooria teiseks objektiks on see, missuguseid tundeid omistavad
On toodud ära koguni ,,külajutt", mille kohaselt ema Margaret nautinud seksuaalvahekorda kuradiga. Uurija teeb sellest järgmise järelduse: ,,Kui Martinit ka vanakuri ei sigitanud, siis vähemasti kasvas ta üles koos temaga". (OBERMAN 1993:103) Siin näeme tõepoolest freudistlikku fenomeni, kus allasurutud ning patusteks tembeldatud inimloomuse impulsid on omandanud kokkusurutud vedru tohutu jõu ning paiskunud ühel hetkel välja äraspidise nägemusena. Tundub, et tegemist on isiksuse sisekonfliktiga, kus ,,keelatud vili" omandab otse vääramatu ahvatluse. ,,Lutheri mõttemaailm muutub täielikult moonutatuks ja apoloogilistel eesmärkidel lammutatuks kui tema kontseptsioon Kuradist tagasi lükata kui keskaegne nähtus ning ainuüksi tema usk Kristusesse säilitada kui oluline või ainus otsustava tähtsusega tegur. Kristus ja Kurat olid tema jaoks ühtviisi tõelised: üks oli alaline eestpaluja kristluse kasuks, teine inimkonda ähvardav oht kuni selle lõpuni välja