Kõige ohtlikumad on verre tekkivad mullikesed, mis võivad ummistada veresooni. Tavaliselt eralduvad sukeldumise kestel suurema rõhu tõttu keha kudedesse lahustunud gaasid kopsude kaudu ilma, et mulle tekiks. Kuid juhul kui kudedes on lahustunud liiga palju gaase või rõhu muutus (rõhulangus) toimub liiga äkitselt võivad kehas lahustunud gaasid eralduma mullikeste kujul . Kokkuvõtte. Kogu inimorganism on rikkalikult varustatud visteraalse analüsaatoritega retseptoritega (viscera- sisekond), mis on väga mitmekesised ja reageerivad eerinevate ärritajatele: keemilistele, osmootsetele, mehhanilistele-retseptorid, mis seotud rõhu ja pinge muutustega, temperatuurile ja valule. Need kõik mängivad väga suurt rolli inimese organismi adaptatsiooni võimes ja kõik need kõtvaltoimed, haigused jne on organismi kaitse mehhanismid. Kasutatud kirjandus: 1. Inimese füsioloogia, ,,Valgus" 1974, Tallinn 2. Inimese füsioloogia ja anatoomia, W.Nienstedt, O.Hämmimen; 2005 3
raud, tsink ja fluor. 2. Millistest elemenditidest koosnevad organismid peamiselt? süsinik, vesinik, lämmastik, hapnik, fosfor ja väävel. 3. Miks on vesi elu esinemise eelduseks? Rakkude elutegevus põhineb mitmesugustel keemilistel reaktsioonidel ja veekekskkond tagab nende toimumise, Vesi on väga hea lahusti. Vesi on paljude reaktsioonide lähteiane või lõpp produkt. 4. Vee ülesanded rakkudes ja oranismis? Vesi on rakkude sisekond ja täidab rahuvaheruumid- Vesi loob rakkudes ühtlase sisekeskkonna, kus toimub kogu raku elutegevus. Veeisaldus rakus on keskmiselt 70-90%, seega on anorgaanilistest ainetest organismides kõige rohkem vett. Vesi täidab ka rakuvaheruumi. * Vesi on hea lahusti-Vee omadus lahustada teisi aineid tuleneb vee molekuli polaarsusest. Enamik aineid on rakkudes lahustunud olekus. Hüdrofiilseteks nimetakakse aineid, mis vees lahustuvad ja hüdrofoobsed on nained mis vees ei lahustu,näiteks rasvad
annaabi.ee 
