raku MAATRIKSIS harjakeste membraanil tsütoplasmavõrgustikul (kõigis elusates rakkudes) mitokondri membraanide vahel raku vedelas sisekeskkonas LÄHTEAINED glükoos (koosneb 6st C NAD + FAD + 2 püruvaat 6 O2 + 2 NADH2 + 4 aatomist) + ?? NAD + + 2 ADP + 2P NADH2 + 6 FADH2 + 34 ADP + ?? P + 4 H2 ATP + 34 P SAADUSED 2 püruvaati + 2 NADH2 ?2? 6 CO2 + 20 Hiooni 34 ATP + 6 NAD + 6 + 2?? ATP + 2 H2O (2 püruvaadist c02 ja h FAD + 12 H2O
KARM 6 Sellise fenomeni nagu kontrolling kasutamine kaasaegsetes ettevõtetes võib seletada järgmiste põhjustega: • väliskeskkonna ebastabiilsuse suurenemine tingib täiendavad nõuded ettevõtte juhtimissüsteemidele: Raskuspunkti nihkumise mineviku kontrollilt tuleviku analüüsile Reaktsioonikiiruse suurenemine muutustele väliskeskkonnas, ettevõtete paindlikkuse suurenemine. Vajadus pidevaks muutuste jälgimiseks ettevõtte välis- ja sisekeskkonas. Läbimõeldud tegutsemise süsteemi vajadusettevõtte ellujäämise tagamiseks ja kriisisituatsioonide vältimiseks Juhtimissüsteemide keerukamaks muutumine nõuab koordinatsioonisüsteemi ettevõtte sees Informatsiionibuum samaaegsel relevantse (olulise) informatsiooni vajakajäämisel nõuab spetsiaalse infosüsteemi loomist Üldkultuuriline püüdlus inimtegevuse Т.KARMerinevate valdkondade ja teadmiste
GLUT2 hepatotsüütides, neerude ja soole epiteelis (basolat. osas); GLUT3 neuronites ja gliiarakkudes; 17 18 GLUT4 rasv- ja lihaskoes (ka südamelihases), kuid tema aktiivsust reguleerib insuliin; GLUT5 kannab fruktoosi sooleepiteeli apikaalses osas; GLUT7 glükoosi rakusisene kandur ER-s. Prootoni pumba abil saab rakust välja viia vesiniku ioone. Kui rakust väljaspool on aine konsentratsioon suurem ja raku sisekeskkonas on ta väiksem, siis on võimalik rakku sisse tuua ained diffusiooni teel, on võimalik tuua transport kanalite abi, on võimalik tuua kandja proteiinide abil. Et aineid rakust välja viia, on vajalik ATP energia. Passiivne ja aktiivne transport 18 19 Organellid kindlale funktsioonile spetsialiseerunud struktuurid rakus. Jaotatakse: a) Membranoosseteks b) Mittemembranoosseteks organellideks 1
Tänu nendele oleme me võimalised eksisteerima väga muutlikes tingimustes. 19ndal sajandil defineeriti füsioloogiat kui iseseisvat teadusvaldkonda. Claude Bernard'i (1813 1878) panus on iseäranis oluline selles. Ta tegi olulisi avastusi, mis on seotud süsivesikute ainevahetusega, kuid tema olulisimaks panuseks oli idee, et elusorganism ei ole kunagi puhkeolekus, vaid selles toimuvad pidevalt dünaamilised muutused. Ta arvas, et nende muutuste põhjuseks on vajadus säilitada organismi sisekeskkonas eksisteerivat tasakaalu. Ta sai kuulsaks sellega, et ta arvas, et indiviidi tervis on eelkõige seotud võimega hoida organismis tasakaalu vaatamata väliskeskkonnas toimuvatele muutustele. Ameerika füsioloog Walter B. Cannon (1871- 1945), kes uuris mao-sooletrakti, laiendas Claude Bernardi kontseptsiooni elusorganismide kohta, mis peavad pidevalt kohanema ümbristevas keskkonnas toimuvate dünaamiliste muutustega. 1932. a. esitles ta homöostaasi kontseptsiooni, millega ta kirjeldas
annaabi.ee 
