· 1529 Tallinna vapikivi Gooti arhitektuur Eestis Lubimördi kasutamise tõid võõrvallutajad Gooti stiilis ehtsaid kirikuid umbes sadakond, hilisemad pseudogooti stiilis 4 piirkonda: Lääne-Eesti ja Saaremaa · Kõige paremini säilinud · Valitseb ühelööviline kodakirik ehk saalkirik · Valjala kirik, üleminek romaanilt gootile · Kooriruumiga ühelöövilised Muhu ja Karja kirik (sisekaunistustega) · Kooriruumita ühelöövilised Haapsalu piiskoplinnuse kirik (saalkirik) · Tornid esialgu puudusid Kesk-Eesti (Lääne-, Ida-Virumaa, Viljandi) · 3-lööviline kodakirik · Ambla kirik, Türi kirik, Suure-Jaani, Lääne-Virumaal Haljala ( 8-tahuline torn , kindlustatud valvepaik) Põhja-Eesti, Tallinn · Suured basiilikad, saalikirikud, erandlikult kahelöövilisena Keila kirik · Kolmelöövilised Viru-Jaagupi, Haljala · Tallinnas Oleviste kirik
rikkalikes raamides peeglid ja dekoratiivmaalid. Kuninganna Marie-Antoinette buduaar, Fontainebleau loss The Council Chamber, Fontainebleau loss Orvand ● Rokokoostiili arengus eristatakse kaht faasi. Varajast rokokood nimetatakse regendistiiliks ehk style Règence`iks. Selle tähtsamaid esindajaid on Robert de Cotte ja Gilles Oppenordt. Robert de Cotte (1651-1735) lõpetas Versailles`lossi kabeli. Eraisikutele ehitatud majade sisekaunistustega valmistab ta teed rokokoole. Eriti kuulus on Pariisi Hotel de la Vrilliére` Kuldne galerii (Galerie Dorée), mis on regendistiili tüüpilisem näide. Esinevad tugevad pilastrid, ornamentika osalt veel raskevõitu ja kuhjatud. Kuldne galerii Kuldne galerii ● Gilles Marie Oppenordt (1672-1742) etendas suurt osa uue stiili väljakujunemisel nii oma ehitiste kui ka kavanditega, mida paljundati vaselõikes. ● Rokokoo (louis XV) stiili viivad võidule Boffrand ja Meisonnier.
annaabi.ee 
