000 meest . Neist umbes 20.000 suunati vastloodud 6 piirikaitserügementi ja 10.000 nende tagavararügementi . Kodumaale koondati ka kõik üksikpataljonid , millistest osa liideti diviisiga . 1944.a.veebruaris teenis rahvusväeosades kokku ca 60.000 meest . Eesti diviisis oli neist umbes 10.000 . Kõrgema juhtimisorganina ( kuid mitte operatiivalal ) loodi nüüd Eesti vägede kindralinspektuur , mille ülemaks sai Oberführer Johannes Soodla (staabiülem Obersturmbannführer Alfred Luts).Sisekaitsel toimivasse Omakaitsesse ( kolonel Arnold Sinka ) jäi meeste rindele siirdudes 37.000 mehe ringis . Otsustavate lahingute ajal sügisel 1944 moodustati omakaitselastest lahingupataljonid kokku 10.000 mehega . Eesti diviisi koosseis kasvas septembris üle 15.000 mehe . 3000 noorukit mobiliseeriti õhutõrjesse (lennuväe abiteenistus ). Juba 1942.a.oli asutud looma eesti lennuüksusi . 1944.aastaks loodi ööpommitajate ja mereluure grupid ning lennukool
pataljon Narva, mis toimis 5. SS-soomusdiviisi Wiking koosseisus juulist 1943 märtsini 1944. Märtsis 1943 viidi Eestis läbi osaline mobilisatsioon (12100 meest). 1943 sügisel ja talvel mobiliseeriti veel üle 5000 mehe. 24. I 1944 otsustati eesti brigaad muuta 20. Eesti SSvabatahtlike diviisiks. 1. II 1944 üldmobilisatsioon (45 000 meest) 1944 veebruaris teenis rahvusväeosades kokku 60 000 meest. Eesti diviisis oli neist umbes 10 000. Sisekaitsel toimivasse Omakaitsesse (kolonel Arnold Sinka) jäi meeste rindele siirdudes u 37000. Otsustavate lahingute ajal sügisel 1944 moodustati OK-st lahingupataljonid kokku 10000 mehega. Eesti diviisi koosseis kasvas septembris üle 15000 mehe. 3000 noorukit mobiliseeriti õhutõrjesse (lennuväe abiteenistus). Lennuväes oli kokku 1000 eestlast, neist 140 lendurid. 300 eestlast teenis Saksa mereväes. 1944 sügisel naasis Eestisse Soomes formeeritud jalaväerügement 200 (u 1800 meest). Kaotused