See sokeeris vaatajaid, mistõttu oli Euripides suhteliselt ebapopulaarne. Teda peeti lausa naistevihkajaks. Hinnati siiski tema teoste lüürilisi osi ja muusikat. Euripidese tragöödiate lõpus pole mitte punkt, vaid on küsimärk. Euripidest ja tema kangelasi on pilgatud Aristophanese komöödiates ("Ahharnlased", "Naised tesmofooridel", "Konnad"). Euripidese karakterid on kirglikud ja vastuolulised. Nad pole ülevad kangelased, vaid tavalised luust ja lihast, kirgede ja siseheitlustega kujud. Kired, mida Euripides kujutab, on tugevad, kuid inimesed, kes neid tunnevad, tavalised. Nende kohta on raske öelda, kas need on positiivsed või negatiivsed. Euripidese meelisvõte on luua oma tegelasest algses üks pilt, siis aga kujundada temast vastupidine mulje. Seetõttu on tema kangelased heitlikud, labiilsed, muudavad arvamust ja käitumist. Nende heroilisus, terviklikult ülev loomus kaob ning asemele tuleb ebakindel, tavainimesega enam sarnanev inimene.
Tragöödiavõistlustel võitis ta vaid 5 esikohta. Ülesehituselt ja dramaatiliselt on Euripidese teosed meisterlikud. Iseloomulik: 1 Euripidese arvates olgu tragöödias küll vastuolud, kuid kurb lõpp pole vajalik. 1 Huvitub üksikisikust ja tema püüdlustest. Euripidese inimene pole kangelane, vaid tavaline luust ja lihast, kirgede ja siseheitlustega kuju. Kired, mida ta kujutab, on tugevad, kuid inimesed, kes neid tunnevad, tavalised. Ta oli esimene, kes käsitles psühholoogilisi probleeme ja esitas võrdlemisi sügava analüüsi. Tragöödias kohustuslik konflikt leiab Euripidesel aset inimeses endas. Mõistus jääb inimese (kangelase) sisemistes heitlustes tunnetele alla. Euripidest huvitab naise koht ühiskonnas. Ta on naiste vastu üpris kriitiline, kuid näeb neid vaimselt meestega võrdseina