keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi või on arvulise normiga reguleerimata. b. keskkonnarisk Keskkonnarisk on vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus c. keskkonnaoht Keskkonnaoht on olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus Põhimõtted 3. Saastaja (keskkonna kasutamisest kasu saaja) maksab põhimõte Majanduslik lähenemisviis - Välisefekti siseefektiks muutmine. Saastusega seotud sotsiaalsete kulutuste hüvitamine saastaja poolt – nii saavutatakse toodete “õige hind”. Eesmärk on tagada saastusega seotud kulutuste ÕIGLANE jaotamine. See kes saab keskkonda mõjutavast tegevusest “kasu” peab ka maksma „kahju „ärahoidmise meetmete eest. Saastaja maksab on “prima facie” eetiline normatiiv, mille alusel saastaja maksab alati, kui ei ole küllaldast põhjust, et keegi teine maksaks. 4
· Taastuvaid ja taastumatuid looduvarasid tuleb kasutada säästlikult, arvestades nende looduslikku juurdekasvu ja varude jätkumist võimalikult pikaks ajaks. Seaduses sätestatud juhul kehtestatakse taastuva või taastumatu loodusvara aastased kasutusmäärad. Saastaja maksab Saastaja maksab 1972 OECD: esimest korda võis lugeda sellest printsiibist. · rahvusvaheline kaubandus konkurentsitingimused "NO SUBSIDY" Majanduslik lähenemisviis - Välisefekti siseefektiks muutmine to internalise the externality saatusega seotud sotsiaalsete kulutuste hüvitamine saastaja poolt nii saavutatakse toodete "õige hind" Saastaja maksab printsiip kitsas tähenduses saastaja peab maksma saastatus ennetamise kulutuste eest. Saastaja maksab printsiip laias tähenduses saastaja peab maksma kogu ulatuses sotsiaalsete kulutuste eest. Kaks peamist lähenemist · Printsiip laias tähenduses saastaja peab maksma kogu ulatuses sotsiaalsete
generatsioon 80ndate II pool vältimisele suunatud mudel (aitas kaasa teaduse areng, ettevaatus, kk kompleksne kaitse e kompleksload, kkkahju tuleb ära hoida, dereguleerimine turumehhanismid nagu kkkokkulepped, saastamise õigusega kauplemine ehk otsese avalik õigusliku regulatsiooni täienda mine paindlike majanduslike stiimulite ja antistiimulitega. Välisefekti muutmine siseefektiks.) c) III generatsioon 90ndate II pool ettevaatusprintsiibil põhinev mudel (õigus puhtale kkle ehk kkalaste õiguste õigus teada/osaleda/juurdepääs õigusemõistmisele tunnustamine)(Arhusi konv). Varem ei saanud keegi kkasjades sõna sekka öelda, kk oli avalik hüve, aga pragu on see eraisiku huvi (individuaalne õigus) täielik pööre puhta keskkonna kui avaliku hüve lülitamine ka erahüvede sfääri. Uus subjektiivsetele õigustele
annaabi.ee 
