Detsembris ülendati Mylo kindralmajoriks (BA MA RH 26-207/14a). Saarele saabus ka Saksa Einsatzkommando 1a osakomando, mille baasil asus tööle Saksa Julgeolekupolitsei ja SD väliosakond SS Hauptscharführer Remde juhtimisel. Saksa tsiviilvõim esialgu Eestisse ei jõudnud. Sõjaväevõimude volitusel alustas aga kohe tegevust Hjalmar Mäe juhitud Eesti Omavalitsus. Selle kohapealsete esindajatena määrati ametisse maavanem ja linnapea. 14. oktoobril 1941 deklareeris sisedirektor Oskar Angelus omapoolse määrusega enne 21. juunit 1940 Eestis kehtinud seaduste ja määruste jõusolekut. Samas jäid püsima kõik Nõukogude võimu perioodil rajatud õigussuhted (Ametlik Teataja, 1941, 2, 18). Kehtima jäi Eesti Vabariigi aegne territoriaalne jaotus, hakkasid tegutsema kohtud. Legaliseeriti ka kohalike omavalitsuste tegevus, mis olid kokkuleppel sõjaväevõimudega tegutsenud okupatsiooni esimestest päevadest saadik. Siiski ei taastatud sõja oludes kohalike
Omavalitsuse Juht oli Hjalmar Mäe (Eesti Vabadussõjalaste Liidu propagandajuht), ta vastutas otseselt kindralkomissar Litzmanni ees. Eesti Omavalitsus loodi ametlikult juba enne Saksa tsiviilvalitsuse rakendumist - 15. septembril 1941. Eesti Omavalitsus koosnes juhist, viiest direktooriumist ja iseseisvatest keskasutustest. Omavalitsuse juhi peamiseks tegevusvaldkonnaks oli üldine juhtimine; kureeris haridusdirektooriumit. Sisedirektor tegeles sisehaldus, kommunaal- ja sotsiaalküsimustega, tervishoiuga ning seaduse kodifikatsiooniga. Majandus- ja rahandusdirektor tegeles majanduse, transpordi, rahanduse, maksude ja eelarvega. Kohtudirektor valitses kohtu- ja karistusasutuste üle. Tehnikdirektor kureeris tehnika-, ehitus-, teede- ja liiklusküsimusi. Majanduspoliitika: omandisuhted, riigimonopolid, põlevkivitööstuse
ning võim läks armeelt üle tsiviilvõimule. Tsiviilvõimu teostas kindralkomissar Karl Siegmund Litzmanni juhitud Eesti kindralkomissariaat, mis tegutses 6. detsembrist 1941 17. septembrini 1944. 15. septembrist 1941 asutas tegevust kindralkomissariaadi loal tööle hakanud Eesti Omavalitsus, mille juhiks sai 1941. aastal Nachumsiedlungi käigus Saksamaale ümber asunud ja Saksa okupatsioonivägedega Eestisse naasenud Hjalmar Mäe. 18. septembril määras omavalitsuse sisedirektor Oskar Angelus politsei- ja omakaitse ülemaks Johannes Soodla. Politsei ja omakaitse loomisel püüti võimalikult palju aluseks võtta enne Nõukogude annektsiooni Eestis kehtinud riiklike struktuure. Politsei ja Omakaitse Valitsus sai kindla organisatsioonilise struktuuri 28. oktoobriks 1941, misjärel kuulusid sellesse Poliitilise politsei inspektuur, Kriminaalpolitsei inspektuur, Eesti Omakaitse, Eesti Välipolitsei, Tuletõrje ja Piiriomakaitse.
annaabi.ee 
