Jaotusalajaam- · Varustatud elektriga tarbijaid enamasti madalpingel 0,4kV · Tööstusettevõtted toidetakse ka keskpingel Vahealajaam- ette nähtud elektri jaotamiseks keskpingel, võimalikult ka transformeerimiseks Alajaamade ehitus- sõltub: nende suurusest ja ülesannetest võrgus Toitealajaamade ehitus- · Peamiselt suured õhkisolatsiooniga ja keeruka konfiguratsiooniga välisalajaamad · Linnades ehitatakse ka sisealajaamadena Sisealajaamad- · Õhkisolatsiooniga · Gaasisolatsiooniga(gas insulated switchgear GIS) Isolatsioonikeskonnaks on elegaas(SF6) · Võtavad vähem ruumi · Tunduvalt kallimad kui välisalajaamad Jaotusalajaamade liigitus- · Kinnised kioskalajaamad · Kinnised komplektalajaamad · Lahtist tüüpi mastalajaamad Kioskalajaam- on tellistest või muudt materjalist statsionaarsed ehitised. Tänapäeval ei ehitata. Komplektalajaam- · Levinuim alajaamatüüp
trafoahelates ka võimsuslüliteid. Skeemi kuuluvad veel lahutuskohad, mille kaudu saab toite taastamiseks, remondiks või talitluse optimeerimiseks fiidrite koosseisu muuta. Alajaamade ehitus sõltub nende suurusest ja ülesannetest võrgus. Kõrgema pingega toitealajaamad on peamiselt suured õhkisolatsiooniga ja keeruka konfiguratsiooniga välisalajaamad. Linnades on ka kinniseid sisealajaamu, mis võtavad vähem ruumi ja on meeldivama väljanägemisega, kuid tunduvalt kallimad. Sisealajaamad võivad olla nii õhk- kui gaasisolatsiooniga (gas insulated switchgear, GIS) isolatsioonikeskkonnaks elegaas (SF6). Selliste alajaamade seadmed on kompaktsemad ega vaja sagedast hooldust. Joonisel 5.32 on firma ABB õhkisolatsiooniga keskpingejaotla. Kambri lõikel on näha kaablisisendit, voolutrafosid, kogumislatte ja võimsuslülitit, mis on paigutatud vankrile. Kambri ülaosas on releeterminal. Joonisel 5.33 on firma Merlin Gerin gaasisolatsiooniga keskpingejaotla kambri lõige