Jumala olemasolu. Ainus asi universiumis, mille olemasolu on kahtluse all, on mu enda olemasolu. Pikemal mõtlemisel on kahtluse all kõikide kehade eksisteerimine, sealhulgas meie enda eksisteerimine. Seega Descartesel polnud võimalik väita Jumala olemasolu. Kuid tema arvates peab seda olemasolu tõestama, sest ratsionaalne inimene usub vaid mõistuspäraseid argumente. Descartes arvas et ainult Jumal saab olla nii kõrgel tasemel, et vastata tasemele objektiivsest reaalsusest sisasaldades ideed Jumalast. Seni kuni meil on see idee, Jumal eksisteerib. MEIE ARVAMUS
7 idee sisaldab objektiivses reaalsuses sama kõrgel taset ning see saab olla põhjustatud ainult Jumalast. Seega Jumal eksisteerib. Descartes ütleb, et idee pärast kindlat taset objektiivsest reaalsusest, peab sisaldama vähemalt taset normaalsest reaalsusest. Paistab tegemist olevat uue printsiibiga ning see on tema esimene argument Jumala olemasolust. Ainult Jumal saab olla nii kõrgel tasemel, et vastata tasemele objektiivsest reaalsusest sisasaldades ideed Jumalast. Seni kuni meil on see idee, Jumal eksisteerib. Tema argument Jumala eksisteerimise kohta on hea näide Descartese filosoofilia ja keskaja mõtete vahel. Ta võtab keskaegse materjali, lisab midagi uut ja loob uue argumendi. Sellisel juhul on tegemist tradistioonilise järeldusega. Äsja käsitletud argument on esimene kolmest, mille Descartes pakub Jumala olemasolu kohta. TEINE ARGUMENT JUMALA OLEMASOLUST Hiljem, "Meditatsioon III"s pakkus ta ühe argumendi:
annaabi.ee 
