Piim peab olema peale lüpsi kohe kurnatud ja maha jahutatud. Standardi järgi peab piim olema värske, naturaalne, vee või lõssiga lahjendamata, puhas. Piimal peab olema temale omane puhas maitse, lõhn ja valge kuni kreemikas värvus. Piimas ei tohi olla sadet ega helbeid. Haigete loomade piima ei tohi üldpiima hulka segada. Mingid kõrvalmaitsed ei ole lubatud. Piima füüsikalis- keemilised omadused: Piima tihedus (erikaal) ja külmumistäpp Piima tihedus on kindlas mahuühikus sisalsuv piimamass 20º C juures (g/cm2 või kg/m3). Piima tihedus sõltub koostiskomponentide tiheduste summast. Keskmised piima koostiskomponentide tihedused, g/cm2 Piimarasv 0,922 Piimasuhkur e. laktoos 1,661 Valk 1,390 Soolad 2,857 Piima happesus Happesus on üks olulisemaid piimakvaliteedi näitajaks, sest sellest sõltub piima sobivus erinevate toodete valmistamiseks. Piima happesust väljendatakse Thörneri kraadides (Thº). Thörneri kraad näitab mitu ml 0,1
Maitsevigu piimal võivad põhjustada: Haljaslutsern, -ristik, -raps ja nendest valmistatud silo, söödakapsas, söödakaalikas, linnaseeod, värske kevadine rohi (piimal tekib rohumaitse. Ka piima värvus võib muutuda. Varakevadel kui värskes rohus on rohkesti taimseid pigmente Kollast värvust võivad põhjustada ka mõned mikroobid oma elutegevusega. 31. PIIMA FÜÜSIKALIS- KEEMILISED OMADUSED. Piima tihedus (erikaal) ja külmumistäpp Piima tihedus on kindlas mahuühikus sisalsuv piimamass 20º C juures (g/cm2 või kg/m3). sõltub koostiskomponentide tiheduste summast. Keskmised piima koostiskomponentide tihedused, g/cm2 Piimarasv 0,922 ,Piimasuhkur e. laktoos 1,661 ,Valk 1,390 Soolad 2,857 Sõltuvalt piima koostisest võib tihedus olla 1,026...1,034 g/cm2. Keskmine piima tihedus on 1,030 g/cm2. Madalama tihedusega on kõrge rasvasisaldusega piim. Näiteks kinnijäävate lehmade piim. Äsjalüpstud piima tihedus on keskmiselt 0,001 g/cm2
Maitsevigu piimal võivad põhjustada: Haljaslutsern, -ristik, -raps ja nendest valmistatud silo, söödakapsas, söödakaalikas, linnaseeod, värske kevadine rohi (piimal tekib rohumaitse. Ka piima värvus võib muutuda. Varakevadel kui värskes rohus on rohkesti taimseid pigmente Kollast värvust võivad põhjustada ka mõned mikroobid oma elutegevusega. 31. PIIMA FÜÜSIKALIS- KEEMILISED OMADUSED. Piima tihedus (erikaal) ja külmumistäpp Piima tihedus on kindlas mahuühikus sisalsuv piimamass 20º C juures (g/cm 2 või kg/m3). sõltub koostiskomponentide tiheduste summast. Keskmised piima koostiskomponentide tihedused, g/cm 2 Piimarasv 0,922 ,Piimasuhkur e. laktoos 1,661 ,Valk 1,390 Soolad 2,857 Sõltuvalt piima koostisest võib tihedus olla 1,026...1,034 g/cm 2. Keskmine piima tihedus on 1,030 g/cm2. Madalama tihedusega on kõrge rasvasisaldusega piim. Näiteks kinnijäävate lehmade piim. Äsjalüpstud piima tihedus on keskmiselt
värske kevadine rohi (piimal tekib rohumaitse). Rohumaitse vältimiseks tuleks varakevadel anda lehmadele lisaks kuiva heina. Ka piima värvus võib muutuda. Varakevadel kui värskes rohus on rohkesti taimseid pigmente Kollast värvust võivad põhjustada ka mõned mikroobid oma elutegevusega. 3.10.2 PIIMA FÜÜSIKALIS- KEEMILISED OMADUSED. · Piima tihedus (erikaal) ja külmumistäpp Piima tihedus on kindlas mahuühikus sisalsuv piimamass 20º C juures (g/cm2 või kg/m3). Piima tihedus sõltub koostiskomponentide tiheduste summast. Keskmised piima koostiskomponentide tihedused, g/cm2 Piimarasv 0,922 Piimasuhkur e. laktoos 1,661 Valk 1,390 Soolad 2,857 Sõltuvalt piima koostisest võib tihedus olla 1,026...1,034 g/cm2. Keskmine piima tihedus on 1,030 g/cm2
annaabi.ee 
