maksude sissenõudmise korda. FÕ normid reguleerivad ka suhteid kodanike ja vastavate riigiasutuste vahel maksunduse valdkonnas. FÕ põhimõttelised seisukohad on väljendatud põhiseduses ja eri seadustes. Kasutab aurotitaarset reguleerimismeetodit. 4) Karistusõigus suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanija suhtes. Üldisemad põhimõtted sisaldusvad põhiseduses, karistusõiguse normid on sätestatud karistusseadustikus. Kasutab autoitaarset reguleerimismeetodit. 5) Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Selle normid määravad riigiorganite ja protsessiosaliste õigused ja kohustused, nende kompetentsi kuritegude menetlemisel. KPÕ üldised põhimõtted on sätestatud põhiseaduses, konkreetsed normid aga kriminaalmenetluse seadustikus
abstraktsest faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjest. 4.3. Mittetäielikud (spetsialiseeritud) õigusnormid Mittetäielikud õigusnormid ei vasta formaalselt täielike õigusnormide struktuuridele. Grammatiliste lausetena on nad täielikud laused, õiguslausetena mittetäielikud. Nad on osa õigustloova akti kehtivusest, õiguslikke tagajärgi põhjustava jõu omandavad nad ainult seoses teiste õigusnormidega. neis sisaldusvad ettekirjutused kindlustavad regulatiivsete ja õiguskaitsvate õigusnormide toime. Mittetäielikud õigusnormid liigituvad seletavateks, viitavateks ja kitsendavateks. Seletav õigusnorm on nt Riigikogu valimise seaduse § 4, mis seletab otsese valimisõiguse olulisi jooni. Viitav õigusnorm on see, kus nt viidatakse teisele paragraafile, hoiduvad kordamisest. Kui õigusnormi tekst sisaldab osunduse sama
annaabi.ee 
