Allikaks oli siin legendid jumalaema ja pühakute imetegudest. Miraakleid esitatti turuplatsidel, maalilistes kostüümidse ja ja rohke butafooriga. Pärast varasel keskajal populaarseks saanud narripühade keelustamsi 15. sajandil jätkasid nende traditsioone teiste üritustega. Frass oli algselt pikema usulise näidendi jämekoomiline vahemäng, kuid arenev 14.sajandil iseseisvaks draamaliigiks. Kujutamisobjektiks oli argielu. Ettekanded sisaldasi rohkeld nii sõnu kui ka situatsioonikoomikat. Sotii oli lühike, sagely improviseeritud ülikoomiline narrimäng. Näiliselt süütute naljadetaga peitus tihtipeale poliitika. Keskaja narrikuju võeti hiljem üle renessansiteatrisse. Keskava vastlanäidendid olid seotud rahvalike vastlapidustustega. Väga populaarsed olid nees Saksamaal. Seal korraldati isegi koomilste olustikutseenidega rongkäike, kus osales vastlasantide kamp.
Klassikalisel ajal kujutati ajaloolised reljeefid. keerukamaid liigutisi, kujud 5 saj. Omamoodi ajaviitekohad olid ka on vaadeldavad igast N e.m.a. T rooma saunad, nn ternid. Need küljest.Hakatakse sisaldasi peale pesemis- ja kasutama kontraposti. 4 saj. riietusruumide veel S S e.m.a. Inimese keha toetub A ujumisbasseine, jalutusruume, seistes ainult ühele jalala spordiväljakuid, raamatukogusid ja teisele ainult nõjatub
annaabi.ee 
