Vooluveega järve kanduvatest ainetest langeb 70-80% kolme suurema jõe Väike-Emajõe, Õhne ja Tänassilma arvele. Võrtsjärve suurim biogeenidega rikastaja on Tänassilma jõgi. Tänassilma jõe suured saastajad on Viljandi linna reovesi ja seakombinaadi jäätmed, mida laotatakse põldudele (Järvet, 1983). 10 Väiksematest jõgedest on kõige suurema reostuskoormusega Tarvastu, Purtsi, Rõngu ja Rannu kanal. Tarvastu ja Rõngu jõevee nitraatide sisaladus on samuti üle keskmise nende jõgikondade suurema põllustatuse tõttu. Võrtsjärve valgalas on kokku üle 120 loodusliku- ja tehisjärve (Eesti järved, 1968; Mäemets, 1977). Enamik järvi on madalaveelised, ainult mõni on sügavam kui 10 m. Paljud järvedest on eutrofeerunud. Võrtsjärve probleem Taust Madal häguse veega eutroofne Võrtsjärv (270 km2) on Baltimaade suuruselt teine järv. Väikese keskmise sügavuse (2,7 m) kõrval on Võrtsjärvele iseloomulik veetaseme suur
Käärimisprotsessdie ei ole umbrohtunud luht-kastevarre või võilillega. Pealtparandamise tähtsamateks võteteks on võsa suunamiseks on kolm põhilist moodust: soodustatakse piimahappe käärimist, lisatakse konserveerivad ained või laastamine, kivide koristamine, tasakaalustatul väetamine ja heinaseemnete kamarasse külv. Väetamine rohi närvutatakse. Hein on kuivatatud rohusööt, et hein säiliks peab ta kuivaine sisaladus olema 83 % ja regulaarne käsutamine muudavad mõne aastaga rohustu koostist ja saagikus võib 2-3 korda 25) Rohusöötade ( haljasrohi, silo, hein) kvaliteet: mõjurid, loomade nõuded, hindamise võimalused suureneda. Lisaks sellele paraneb saagi kvaliteet, sest ülekaalu saavutavad parema söödavuse ja Suveperioodil on loomade põhisöödaks haljassöödad. Nende toiteväärtus on küllaltki kõrge, sisaldades kõrgema toiteväärtusega liigid
annaabi.ee 
