Maksimaalkiirusega jooksu seisukohast on oluline meelde jätta, et venitusrefleksi latensiaeg on 6-10 tuhandik sekundit. Eelnimetatud kaasasündinud mehhanimisi alusel liiguvad kiirel jooksul käed ja jalad ristsünkroonses koordinatsioonis. Kui parem jalg äratõukel sirutub, siis vasak jalg kõverdub ja liigub hoovõtu liigutusena ette uue äratõukeliigutuse lähteasendisse. Üheaegselt sirutuva tõukejalaga liigub sirutuses alla-taha ka selle vastaskäsi. Teise jala- hoojala- etterebimise, põlvetõstega sünkroniseerub aga omakorda selle tugevasti kõverduva vastaskäe etteülesliikumine. Seda jäsemete vastandliikumist mõjutab lennufaasis ka biomehaanikast tuntud kompensatoorsete vastuliigutuste- täpsemalt kehalülide vastassuunaliste pöördliikumiste mehhanism. Teatavasti saame õhulennul kehaosade asendit
(NB! ülilühike latensiaeg) omakorda antagonistid ja lõõgastuvad agonistid, alludes omakorda venitusele. Nii tekkib rütmiline ehk ahelrefleks, mida nimetatakse ka sammurefleksiks. Eelmainitud kaasasündinud mehhanismide alusel liiguvad kiirel jooksul käed ja jalad ristsünkroonses koordinatsioonis. Kui parem jalg äratõukel sirutub, siis vasak jalg kõverdub ja liigub hoo(võtu)liigutusena ette uue äratõukeliigutuse lähteasendisse. Üheaegselt sirutuva tõukejalaga liigub sirutuses alla-taha ka selle vastaskäsi. Teise jala hoojala etterebimise, põlvetõstega sünkroniseerub aga omakorda selle tugevasti kõverduva vastaskäe ette- ülesliikumine. Seda jäsemete vastandliikumist mõjutab lennufaasis ka biomehhaanikast tuntud kompensatoorsete vastuliigutuste täpsemat kehalülide vastassuunaliste pöördliikumiste mehhanism. Teatavasti saame õhulennul kehaosade (jäsemete) asendit keha raskuskeskme
annaabi.ee 
