Niude nimmelihas. suur tuharalihas. väike tuharalihas suur lähendaja. Kolmepeane pööraja. Innervatsioon: Nimmepõimikureie närv paneb tööle lähendajad, Tuharanärvid- reietagaküljel innerveerib reie tagakülge. 3 18. Põlveliigesele toimivad lihased, innervatsioon. Põlve painutavad lihased: poolkilelihas reie-kakspealihas Innerveerib ristluupõimiku istmikunärv Põlve sirutav lihas: reie nelipealihas Innerveerib nimmepõimiku reienärv Sissepööramist e. siserotatsiooni teostavad lihased: poolkilelihas õndralihas Innerveerib ristluupõimiku istmikunärv Väljapööramist e. välisrotatsiooni teostavad lihased: reie kakspealihas kaksik-sääremarjalihase keskmine pea Innerveerib istmikunärvi sääreluunärv 19. Põlveliiges, abiseadeldised, liikuvus. Põlveliiges on nii plokk- kui ka ratasliiges
Liimuksolge parasiteerib inimese ja paljude selgroogsete loomade sooles, kus toitub peremehe soolesisust. Korduva nakatumise korral võivad nad soole ummistada. Kätepesu ja pesta toorelt söödavaid puu-ja juurvilju, et mitte nakatuda. 26.Tigude ja karpide kehaehituse võrdlus. Näiteid Eestis elavatest liikidest. Tigudel on enamasti spiraalselt keerdunud kofa, laia tallaga jalg ning pea; nälkjad on kojata teod. Karpidel on kahe poolmega koda ja sellest välja sirutav jalg, pead neil pole. Eestis elavad Viinamäetigu, Sarv tigu, Väike labatigu, Mudatigu jpt. Ja karpidest elavad Läänemeres söödav rannakarp, söödav südakarp, liiva-uurikkarp ja balti- lamekarp. 27. Lülijalgsete kolm rühma. Nende üldine iseloomustus ja võrdlus. Lülijalgsed on selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, lülillised kehajätked ning kitiinainest välisskelett (kitiinkest). Lüliliste jäsemete järgi ongi see loomarühm nime saand
annaabi.ee 
