ehk eedelveiss (Leontopodium alpinum). Eestis on võrdlemisi haruldased kaviigikaktused (Opuntia), marmorlehed (Bukiniczia cabulica), kuradiküüned (Physoplexis comosa). Varjunõlvadel kasvab ligi 70 liiki ja sorti priimulaid, samuti leiab sealt teisi huvitavaid varjutaimi – epimeediumid (Epimedium), jalglehed (Podophyllum), tiibpojeng (Glaucidium). Talvekindlust testivad ka kivi-jugapuud (Podocarpus) ja sirmokas (Sciadopitys Rosaarium Rosaariumi leiab botaanikaaia idanurgast. Rosaariumi praegune kujundus valmis 2009. aastal. Rooside 250-sordiline kogu annab ülevaate tänapäeva tähtsamatest sordirühmadest, nende dekoratiivsusest ja sobivusest kasvuks avamaal. Rosaariumist võib leida floribundroosi, teehübriidroosi, väikeseõielisi roomavate võrsetega polüantroose ja populaarseim roosirühm on - uus-antiikroosid. Eestis aretatud sortidest kasvavad siin Johan Eichfeldi aretatud
peitsitav (treimisel, tisleritööd, raamatus. mööbel, puhkpillid, pildiraamid). Alamperekonnad 2- ja 3-okkalised männid (Pinus e Diploxylon); 5- okkalised männid (Pinus e Haploxylon); Sugukonda kuuluvad 10 perekonda- sekvoia, sekvoiadendron, metsasekvoia, krüptomeeria, glüptostrobus, sooküpress, kunningaamia, taivaania, sirmokas, atrotaksis. Perekonnad: kadakas, küpress, ebaküpress, värdküpress, elupuu, hiibapuu, mikrobioota (põhjapoolekral); fistroia, Callitris (lõunapoolkeral). Ladina keelne Okaspuude rühmad Perekond Tunnused nimetus Koor on suhteliselt õhuke ja peene