Kuid see ei olnud väga täpne. Ainus lihtne kuid täpne aasta mõõtmise meetod oli tähtede järgi vaatamine, näiteks ehitati igasuguseid struktuure, kus teatud kohas oli päike igal aastal samal positsioonil ((Newgrange)). Või mõni talumees seisis öösiti oma põllul ja vaatas, et nii, see täht seal liigub iga päevaga natukene ja aasta pärast leiab selle jälle samast kohast. Egiptuse preestrid vaatasid ka tähti, kuid põhirõhu panid Siriusele, mis tõiseb horisondile veidi enne Niiluse üleujutusi. Selle järgi olid nemad esimesed, kes läksid üle kuukalendrilt päikesekalendrile. Mesopotaamias kasutati veel kaua aega peale seda kuukalendrit, ning mõnes Pärsia lahe äärses riigis, s.h Saudi Araabias kasutatakse seda veel tänase päevani ametliku kalendrina. Muudes moslemiriikides kasutatakse seda ainult religioossetel põhjustel. Islamikalendri ehk kuukalendri algusels loetakse meie kalendri järgi 16. juulit 662.
selles kindlad. 4. raamat algab sellega, kuidas Harry näeb und Voldemortist ja tema käsilasest Vingerjast. Nad rääkisid ühe Võlukunsti ministeeriumi töötaja kadumisest ning Harry Potteri tapmisest. Harry ärkas sellepeale üles, kui unenäos tapeti üks mugu, võluvõimeteta inimene. Tema vana arm laubal valutas ning Harry oli võimatu uuesti uinuma. Ta püüdis meenutada unenäo üksikasju, aga kahjuks need ei meenunud talle. Ta otsustas, et kirjutab sellest Siriusele, kes varjas end dementorite eest kusagil lõunas. Hommikuks oli kiri valmis ja Harry suundus alla hommikusöögile. Nagu tavaliselt ei tervitanud teda keegi. Selle eine ajal sai Harry kirja, kus tema sõbra Roni isa kutsus Harryt lendluudpalli maailmakarika finaalvõistlusele. Onu Vernon ei tahtnud teda lubada, sest see oleks valmistanud Harryle rõõmu, viimane aga käis onu Vernoni põhimõtete vastu. Aga Harry lubamine tähendas temast lahtisaamist kaks nädalat varem