Ema rkis,tal olnud mustad likivad juuksed. Mul olid ka mustad juuksed ja sale piht, seda rkis mulle Udu sulane Jaan, kui ta ehale tuli ja kannelt mngis. Olin kaelakandmisest saati ttdrukuks, kandsin lbi pori ja lume vett ning sma viieteistkmnele lehmale. Stta minnes kinkis Jaan mulle sinise rtiku. hel kiilasjisel hommikul prantsatasin kaelkookudega ue maha, nikastasin selja ega klvanud enam tallu. Jaan saatis Karpaatidest kirja, mis lppes snadega:Oota mind,sirguke. Teine kiri oli venekeelne,selles oli surm. Asusin kirikuklla,hda petas mu mblema. mblesin palju palituid,kleite ja jakke Harala vasemale rahvale. htuti mrisin kampripiiritusega haiget selga ja Jaani rtiku muster kulus mulle phe. Neljakmnendal aastal olin maakomisjonis. Aasta prast lasti meid vallamaja taga maha. Ja sinine rtt oli mul peas. Herbert Rannamees Peetrusel oli palju tegemist sellel verisel aastal ja ta lausus mulle tdinult: (Herbert Rannamees,oota pisut.)
üldse kõige uuenduslikumateks Lõuna-Eestis. Sõnavara on suuresti lõunaeestiline. Tartu murdes on kokku 67682 litereeritud sõna, märgendatud sõnu 31206. 6 4. Tartu murde erijooned Mõistmaks Tartu murdes olevaid erijooni, toon nad välja punktide kaupa. 1. sõnaalgulise afrikaadi ehk sulghääliku ja sama häälduskohaga ahtushääliku ühendi püsimine (tsiga ´siga´, tsilkma ´tilkuma´ tsedze ´isaõde´ sirguke ´linnuke´). 2. s- põhja-eesti t asemel sõnades (saivas ´teivas´ sib ´tiib´). 3. sõnaalguliste konsonantühendite kl-, kr-, pl-, pr- ja tr- püsi nii laensõnades kui ka kirjeldavate ja helimatkingulistes sõnades (kribimä ´kriimustama´ plum ´ploom´ pleijats ´pliiats´). 4. teise välte asemel hääldatakse paljudes vormides kolmandat väldet (ol`li `oli` vanu `vanu`). Enim on see levinud Tartu murrakuala läänepoolses osas. 5