Keskmine kiirus- näitab, kui pika aja jooksul läbitakse keskmiselt mingi teepikkus Kiirendus- kiiruse muutumise kiirus. Keha kiirendus näitab, kui palju keha kiirus muutub ajaühikus. Nihe- s, 1m selleks nim. Suunatud sirglõiku keha asukoha ja lõppasukoha vahel (linnulennult) Trajektoor- joon, mida mööda keha liigub. Ainult punktmassi korral. Liigitatakse sirgjoonelisteks ja kõverjoonelisteks Nt. suusajäg lumes, kriit tahvlil Ühtlane sirgliikumine liikumist nim. ühtlaseks sirgliikumiseks kui liikumise kiirus ei muutu. Taustsüsteem seda on vaja liikumise uurimiseks. Taustsüsteem koosneb: 1) lepitakse kokku taustkehad 2) tuuakse sisse sobivalt valitud koordinaatide süsteemi 3) lepitakse kokku ajamõõtmise viisid. Taustsüsteeme, mis teineteise suhtes liiguvad ühtlaselt ja sirgjooneliselt nim. inertsiaalsüsteemideks. Vektor selleks nim. suuruseid, mida iseloomustab lisaks arvväärtustele (moodulile) ka suund ning mille liitmine toimub rööpküliku või hulknurga
tagavad isepidurdavuse (alla 15o tõusunurga puhul). Pleki- ja puidukruvidel on eriprofiiliga keere. Keermed jagunevad: • mõõtesüsteemi järgi meeter- ja tollkeermeiks, • kruvijoone aluspinna järgi silinder- ja koonuskeermeiks, • kruvijoone pealekerimissuuna järgi parem- ja vasakkeermeiks, • keermeprofiili ristlõike kuju järgi kolmnurk- ja ümarkeermeiks. Käigukeermed on trapetskeere, tugikeere ja ümarkeere. Nende abil saab muuta pöördliikumise sirgliikumiseks (nt roolireduktor) või vastupidi. Joonisel 6 on kujutatud kolmnurkkeerme profiili tähtsamad geomeetrilised parameetrid. Kruvijoon tekib kaldpinna mähkimisel ümber silindri. D – keerme nimiläbimõõt, P – keerme tõus, ISO- meeterkeerme tähistus: M 20, kus M – meeterkeere, 20 – keerme läbimõõt, ISO- peenmeeterkeerme tähistus: M 16 X 1,5, kus 1,5 – keerme tõus. Peenkeere on sama pingutusmomendi juures suurema eelpingestusjõuga ja isepidurduvusega.
Taustsüsteem, mis seisab paigal või liigub tähendab,et nad on invariantsed sirgjooneliselt a=0. Taustsüsteemiks koordinaatide teisenduste suhtes. nimetatakse taustkehaga seotud 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine koordinaatsüsteemi ja ajaloendamismeetodit ehk kella. Seega taustsüsteem koosneb 1) nim liikumist, kus 1.Ühtlaseks sirgliikumiseks taustkehast, 2) selle koordinaadistikust, 3) keha sooritab mistahes võrdsetes aja mõõtmisviisist. ajavahemikes võrdsed nihked. Sellise liikumise puhul on hetkkiirus võrdne *Trajektoor on keha kui punktmassi liikumistee. Trajektoori kuju järgi eristatakse sirgjoonelist, ringjoonelist ja keskmise kiirusega. kõverjoonelist liikumist. Kõverjooneline liikumine taandub ringjoonelisele
seisukohalt ei tohiks kiiretel ratastel ületada 0,7 hamba kõrgust. Tegelikult aga, võttes arvesse õlitaseme kõikumist töö ajal, võetakse sukeldumissügavuseks 3 ... 4 moodulit. Aeglasi rattaid võib sukeldada kuni 1/3 raadiuse sügavusele. 110 20. KRUVIÜLEKANDED Kruviülekanne võimaldab muuta pöörlemisliikumist sirgliikumiseks või vastupidi. Eeliseks on suure telgjõu ja aeglase sirgliikumise saamise võimalus, kompaktsus, tugevus ja isepidurduvus ühekäigulistes ülekannetes. Puudusteks võib lugeda väikest kasutegurit ja detailide võrdlemisi kiiret kulumist. Sele 20.1. Kruviülekanne. Kruviülekannete kasutusalaks on näiteks tõstemasinad (kruvitungrauad, kraananoolte seadistusmehhanismid), mõõteriistad (täppisnihutus-, häälestus- ja
annaabi.ee 
