Jälgides ostsilloskoobi ekraani nihutatakse mikrofoni valjuhääldi suhtes seni , kuni saadakse ekraanil uus sirgjoone kujutis.Teostatud nihke suurus võrdub poole lainepikkusega. 4. TÖÖ KÄIK 1.Lülitage sisse ostsilloskoop. 2.Lülitage sisse heligeneraator ja reguleerige ta juhendaja poolt antud sagedusele f . 3.Leidke minimaalne kaugus l0 mikrofoni ja VH vahel nii, et ellips ostsilloskoobi ekraanil muutuks sirgliguks. 4.Leidke kuni kuus järgmist mikrofoni ja VH vahelist kaugust ln , kus ellips samuti muutub sirgliguks. 5.Korrake samu mtmisi veel juhendaja poolt määratud teise sageduse ( f ) korral. Tulemused kandke tabelitesse, mile näidis on toodud. Katse nr. f, Hz l0 , cm ln , cm ln , cm ,m 1. 14,1 28,1 4,0 2. 28,1 32,1 4,0 3
järgnevad kolvi otsa kordinaadid,kui ekraanile ilmub vertikaal joon. Teostatud nihke suurus võrdub poole lainepikkusega. 4. Töö käik. 1. Juhendaja poolt lülitatati sisse kõik seadmed. 2. Juhendaja poolt seadati heligeneraator vastavale sagedusele f . 3. Leidsime esimese kauguse l 0 valjuhääldi ja kolvi otsa vahel nii, et ellips ostsilloskoobi ekraanil muutuks vertikaalseks sirgliguks. 4. Leidsime kuni kuus järgmist kolvi otsa koordinaati, kus ellips on muutunud vertikaalseks sirgliguks. 5. Kordsime samu mtmisi veel juhendaja poolt antud teise sageduse ( f ) korral. 6. Mõõtsime ruumi temperatuuri peale katsetsükli läbiviimist laual oleva termomeetri abil. Katse nr. f , Hz l0 , cm ln , cm ln , cm , m
Jälgides ostsilloskoobi ekraani ja nihutades kolbi märgime allpool toodud tabelisse üksteisele järgnevad kolvi otsa kordinaadid,kui ekraanile ilmub vertikaal joon. Teostatud nihke suurus võrdub poole lainepikkusega. 4. Töö käik. 1. Juhendaja poolt lülitatakse sisse kõik seadmed. 2. Juhendaja poolt seatakse heligeneraator vastavale sagedusele f . 3. Leidke esimene kaugus l0 valjuhääldi ja kolvi otsa vahel nii, et ellips ostsilloskoobi ekraanil muutuks vertikaalseks sirgliguks. 4. Leidke kuni kuus järgmist järgmist kolvi otsa koordinaati kus ellips on muutunud vertikaalseks sirgliguks. 5. Vajadusel korrake samu mtmisi veel juhendaja poolt antud teise sageduse ( f ) korral. 6. Mõõtke ruumi temperatuur peale katsetsükli läbiviimist laual oleva termomeetri abil. Katse tulemuste tabel 1: Katse nr f [Hz] l0 [cm] ln [cm] ln [cm] [m]
tabelisse üksteisele järgnevad kolvi otsa kordinaadid,kui ekraanile ilmub vertikaal joon. Teostatud nihke suurus võrdub poole lainepikkusega. 4.4 Töö käik 4.4.1 Juhendaja poolt lülitatakse sisse kõik seadmed 4.4.2 Juhendaja poolt seatakse heligeneraator vastavale sagedusele f 4.4.3 Leiame esimese kauguse l0 valjuhääldi ja kolvi otsa Ellips ostsilloskoobi ekraanil peab muutuma vertikaalseks sirgliguks. 4.4.4 Leiame kuni kuus järgmist kolvi otsa koordinaati Ellips peab olema muutunud vertikaalseks sirgliguks. 4.4.5 Kordame samu mtmisi veel juhendaja poolt antud teise sageduse (f) korral 4.4.6 Mõõdame ruumi temperatuuri peale katsetsükli läbiviimist laual oleva termomeetri abil Tulemused kanname tabelisse. (Tabel 1 ja Tabel 2) Tabel 4 Katsete tulemused Katse nr. F (Hz) l0 (cm) ln (cm) ln (cm) (m) v (m/s)
A = SA×0, mis on punkti A kujutis ekraanil 0. Saadud kujutist nimetatakse punkti A tsentraalprojektsiooniks ja geomeetrilist toimingut tsentraalprojekteerimiseks, mille kohta kehtivad järgmised laused. 1. Sirge projektsioon on üldjuhul jälle sirge ning punkt, kui see sirge asub kujutamiskiirel. 2. Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kik kujundi tasandis, siis antud kujund projekteerub sirgliguks. 3. Kui punkt asub mingil joonel, siis ta kujutis asub selle joone kujutisel (AABAAB joon. 1). 4. Objekti üksainus projektsioon lisaandmeteta ei määra seda objekti ruumis. 2 S B B A A
annaabi.ee 
