Nihkeks nim suunatud sirglõiku,mis ühendab kega algasukohta lõppasukohaga.Trajektooriks nim mõttelist joont,mida mööda keha liigub.Vektori projektsioon on posit,kui vektori alguspunkti projektsioonist lõpp-punkti projektsiooni tuleb liikuda meie poolt valitud telje suunas.Vektori projektsioon on negat,kui vektori alguspunkti projektsioonist lõpp-punkti projektsiooni tuleb liikuda antud telje vastassuunas.Liikumisi saab liigitada:(liikumine)sirgj ja kõverj; (liikumine)ÜL ja MÜL;(MÜL)MÜSL ja MÜKL;(ÜL)ÜSL ja ÜKJ. Ühtlaseks sirgj liikumiseks nim sellist liikumist,mille puhul keha sooritab võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked.Keskmine kiirus on füüsikaline suurus,mis näitab, millise nihke teeb keha keskmiselt ühes ajaühikus.Keha hetkkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab keha kiirust,mida ta suudab omada antud hetkel antud trajektoori punktis
varrast. Arvutus taandub toereakts ja varraste sisejõudude arvutuseks. Toereakts leitakse vaadeldes kui jäika keha. Sisejõud- sõlmede eraldamise meetod. --------------------------- 1. Kiiruse môiste. Mitteûhtlase liikumise kiirus. Kiirus on vektoriaalne suurus- peale arvväärtuse iseloomustab teda ka suund. Ühtlane s liikumine: liikuva punkti asukoht loomuliku koordinaadi s abil. Et võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed osad, on suhe ds/dt alati konstantne. Seda suhet nim ühtlase sirgj liikumise kiiruseks (t). Kiirus=arvuliselt ajaühikus läbitud teepikkusega. Mitteühtlase korral liigutakse võrdsetes ajavahemikes erineva suurusega osad. Liikumisseaduse S=f(t), sel puhul pole ds/dt konstantne, aga üsna konstantne, mida väiksemaid ajavahemikke vaatame. Suhe ds/dt on keskmine kiirus ajavahemikul dt. Mida suurem see on, seda enam ta keskmistab tegeliku liikumiskiiruse. Mida väiksem see on, seda paremini isel ta liikumist antud hetkel
annaabi.ee 
