Umbes 2,5 miljoni aasta eest kujunes Ida-Aafrikas ühest australopiteekuste liigist Homo habilis ehkosavinimene, kes oskas valmistada lihtsaid kivist tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalseid umbes rusika-suurusi kive). Osavinimese saabumisega algas eelajalooline aeg (muinasaeg/ürgaeg). Inimese kujunemisliin jätkus Homo erectuste ehk sirginimestena (2 mln aastat tagasi), kelle jäänuseid on leitud lisaks Aafrikale ka Euroopast ja Aasiast. Sirginimesed käisid juba enam-vähem sirgelt, neil oli osavinimesest suurem ajumaht, nad kasutasid pihukirvest ning arvatavasti võtsid just nemad kasutusele tule. Sirginimesed elasid koobastes ja okstest onnides. Umbes 700 000 600 000 aastat tagasi kujunes Euroopas Homo erectuse otsese järglasenaHeidelbergi inimene, kes polnud enam raipesööja, vaid suuri loomi küttiv jahimees, kes oskas valmistada ka keerukalt töödeldud tööriistu. Seejärel (u 250 000 a
küttimise ajal koostööd ja kasutas keelt (Kindlasti kasutasid nad miimikat) Homo erectus (klassikaline) 1,8 mln 200 000...50 000 aastat tagasi Homo ergaster 1,8 1,4 mln aastat tagasi Homo antecessor 1,1 mln 700 000 aastat tagasi Homo erectus (sirginimene) erines osavinimesest selle poolest, et tema rüht oli muutunud paremaks keha polnud enam ettepoole kaldus, vaid sirge nagu tänapäevainimeselgi. Sirginimesed olid sarnaselt osavinimestega korilased ja kütid. Nende tähtsamaks tööriistaks ja relvaks kujunes pihukirves Homo erectus kasutas kindlasti tuld Tänu tulele sai ta ka elada karmima kliimaga aladel Homo heidelbergensis (arvatavalt Homo erectus'e kõrvalliini hiline alamliik) 60 000 10 000? aastat tagasi Homo neanderthalensis (neandertallane Euroopa heidelbergi inimese hiline vorm) 250 000 30 000 aastat tagasi
annaabi.ee 
