kohti vabadussõjalased ja Eesti vabariigi loojate roll poliitikas oleks vähenenud. Valimisvõitlus oli räpane. Vabadussõjalaste võidu ennetamiseks tegi Päts kokkuleppe Laidoneriga ja 12. märtsil 1934 tehti riigipööre. Seal kasutati sõjakooli aspirante ehk õppureid ning kaitseliitu. Nad võtsid Tallinna enda kontrolli alla ja vabadussõjalasi hakati arreteerima. Seda põhjenduti sellega, et vabadussõjalased kavandasid riigipööret ja soovisid kehtestada diktatuuri. Artur Sirgil õnnestus põgeneda, aga 3 aastat hiljem 1937 kukkus ta segastel asjaoludel Lääne-Euroopas ühe hotelli aknast alla. Päts kui riigivanema kohusetäitja kehtestas dekreediga kuuekuulise kaitseseisukorra. Nii ei saa pidada avalikke koosolekuid või kogunemisi, meedias on tsensuur. Tegelikult oli Pätsil õigus seda kehtestada, sest ta oli II põhiseaduse kohaselt riigivanema kohusetäitja. Sügisel pikendati kaitseseisukorda aastaks ja igal järgneval sügisel tehti seda jälle
Mõni päev pärast eelnõu esitamist andsi Päts jälle dekreedi, millega märkis, et rahavhääletust on võimalik kaitsesiesukorras korraldada ainutl riigivanema heakskiidul. Vapside eelnõu tagasilükkamine tegi eniele selgeks, et legaalsete vahenditega pole riigi taastamine demokraatlikuks võimalik. Mõned olid seisukohal, et kui võim on vägivallaga võetud, võib seda ka vägivallaga kukutada. Okt 1935 käisid Soomes Hjalmar Mäe ja Johannes Holland (Vabadussõjalased) Artur Sirgil(?) külas ja panid paika plaani riigikorralduse tagasipööramiseks põhiseadusliku korra juurde. Tlnas 7 relvastatud salka. Soomes trükiti ka üleskutsed, et seletada vapside tegevuse eesmärke. 8. 12.1935 pidi Estonias kogunema Isamaaliidu kongress. Plaaniti nende seal arreteerimist, teine vapsidest pidi enda alla võtma sidekeskused, kolmas osa pidi haarama endakätte Tlna autotanki rügemendi (tankid ja soomusautod). Tuleviku kavatsuseks oli võimu kõigepealt enda kätte võtmine,
annaabi.ee 
