ning vajaduse korral ka pühas sõjas osalemine ehk teisisõnu dzihaadis osavõtmine. Rituaalne palve on iga muhameedlase kultuse põhielement, rangelt fikseeritud zestide ja sõnade kooslus, see on kiituse ja armastuse akt, mis ei sisalda mingit konkreetset palvet ega inimese isiklikku suhet Allahiga. Paluda tuleb koraani kohaselt kolm korda päevas, eriti püüdlikud palvetavad isegi viis korda päevas. Moslem peab jälgima, et palvele läheb ta rahuliku ning väärika kõnnakuga, sirgeselgselt, korrates pöördumist Allahi poole. Esimene kord peab moslem palvetama koidu ja päikesetõusu vahel (as-subh), seejärel kohe pärast keskpäeva (az-zuhr), siis umbes kell neli pärastlõunal ( al-asr), siis veel kohe päikeseloojangu järel ( al-magrib) ja viimane palve tuleb teha öösel ( al-isha). Õigeusklik võib palvetama hakata ainult pärast seda, kui ta on ''rituaalselt puhas'', mis tähendab pärast pesemist. Rituaalne puhastumine näeb välja nii moslemi jaoks: 1
Vastavalt Beria vastustele muudeti ka oma sõnavõttude sisu. Detsembris 1953 Beria lasti maha. Oli põrandaalune tegevus, hiljem on osanikud ise tunnistanud, et selja tagant lasti maha, vormistati vastav akt. On ka arvamusi, et Beria löödi maha juunis juba, sel pole mingit tõepõhja all. Olemasolevad materjalid on osaliselt avaldatud. Ülekuulamisprotokollid annavad tunnistust sellest, et Beria käitus ülekuulamistel üsna sirgeselgselt, vastas ausalt. Edaspidi Hruštšovi poolt vaadatuna saab tema jaoks Beriast kõige vihatum tegelane, keda ta kõikvõimalikul moel vaenab pärast 1953 a-t. Kui nt mingite välismaa riigijuhtidega kohtub, võtab Beria küsimuse üles, kõneleb, milline jätis ta oli jne. Lõpuks läheb see kõik tema mälestustesse, mis avaldatakse kõigepealt Läänes. Võib öelda, et Hruštšov suuresti kujundas Beriast monstrumi, keda peeti esikurjategijaks