intervall uimastamise ja veretustamise vahel peab olema nii lühike kui võimalik, vähendamaks riski verevalumite tekkimiseks lihastes ning et lihastesse jääks võimalikult vähem verd. Verevalumite vältimiseks on soovitav sead veretustada hiljemalt 5 sekundit pärast voolu katkemist. /1,2/ Elektrivooluga uimastamise protsessi võib jagada kolme faasi. Esimeses faasis algavad aju ärritamise tagajärjel lihaste krambid (pea tõuseb ja tagajalad sirgenevad; esijalad võivad ka sirgeneda, kuid see sõltub loomaliigist ja kasutatavast voolutugevusest), mis takistavad vere tagasivoolu kapillaaridest. Algab perioodiline südametegevuse pidurdumine, vererõhk venoosses vereringes kahekordistub, kasvab ka arteriaalne vererõhk. Seisund kestab 10- 20 sekundit, soovitav on loom torgata sellel perioodil. /1,2/ Teises faasis pärast voolu toime katkemist lihased mõneks ajaks lõdvestuvad, seejärel 15- 45 sekundi jooksul järgnevad kliinilised krambid (loom sipleb)
satuks tolmu ega mustust. Eriti ohtlik on põlevgaaside leke, sest õhuga segunemisel moodustub plahvatusohtlik segu. Ebatiheduste avastamiseks tuleb katta kõik ühenduskohad, balloonist põletini, seebiveega - lekkekohtadesse ilmuvad siis seebimullid, näidates ära, kus on lekkekohad. Manomeetrit kasutatakse gaasi ülerõhu mõõtmiseks ja kasutatakse peamiselt vedrumanomeetreid. Ühest otsast kinnijoodetud kõver toru , kuhu lastakse gaas, mis püüab toru sirgeneda ja seda rohkem , mida suurem on balloonis rõhk. Kinnijoodetud toru ots on ühendatud osutiga, mis näitab , kui palju liigub toru ots ,ehk kui suur on rõhk balloonis. Seda saab lugeda monomeetri skaalalt. Iga manomeeter on ette nähtud teatud rõhu mõõtmiseks kuni 2 / 3 skaala mõõtepiirkonnast või on seal tähis punase kriipsuna.Töö käigus seda ületada ei tohi. Kasutatavad manomeetrid peavad olema korras, kontrollitud e. taadeldud, omama vastavat templit või plommi
annaabi.ee 
