varbad vahele jätta. Töökoht ei nõua otseselt keskhariduse olemasolu, kuid valiku olemasolu korral valitakse paratamatult ikkagi haritum isik. Laotöötaja suhtleb igapäevaselt klientidega, kuid firma asukoha tõttu ei ole peale eesti keele vajalik teiste keelte oskus. Vene keelt kõnelevaid ostjaid kohtab väga harva, see—eest soomlasi on üsna palju, eriti suvel. Paratamatult leidub partiides ka praaki: kõveraid või keerdunud laudu. Ilmselgelt tahavad kõik kliendid saada kõige sirgemaid ja oksavabu tükke. Tihti peab ka vähe kurjemat häält tegema, kui ostjad liialt valivad ja terve paki laiali tahab tõsta. Väljaõpe Vajalikud oskused ja teadmised omandatakse kõik töökohal. Selgeks tuleb õppida voodrilaudade tähistused, toodete mõõtmed ja asukohad. Lisaks on vajalik tihumeetri mõõtmine ning arvutamine ja tõstukiga sõitmine. 2. Ohuteguritest tulenevate riskide hindamine
Ohtlik aeg on ka õhtune tipptund (kell 17-19). Lapsed, kes domineerivad vigastada saanute pingereas, jäävad autode alla peamiselt koolivälisel ajal, s.t. õhtupoolikul. Põhjusteks, miks vanainimesed on liikluses nii ohustatud, on nende kehvem silmanägemine ja kuulmine, samuti pikem sõidutee ületamiseks kuluv aeg. Sageli on pensionäridel raskusi ristmike liiklussõlmedest arusaamisega, seetõttu eelistatakse ristmikevahelisi sirgemaid lõike, kus aga juhid jalakäijat märgata ei oska. Pea pooled kõigist jalakäijaõnnetustest põhjustavad sõidukijuhid. Statistika näitab, et suurlinnades kipuvad jalakäijaid surnuks sõitma pigem vanemaealised ja suure kogemustepagasiga roolikeerajad. Märkimist väärib tõsiasi, et peaaegu iga kolmas hukkunud jalakäija oli õnnetuse hetkel purjus. Kõige ohtlikumateks kohtadeks on vöötrajad. Enamlevinud on olukord, kus jalakäija astub ülekäigurajale mõne seisva sõiduki varjust