com) 1.5 Teine maailmasõda 1940. aastast hakati materjale kokku hoidma ning määrati kindlad mõõdud riidetükkidele, mida võis kasutada. Seda kuna sõjaaastatel oli majanduses taas seisak ning materjalidest tuli puudus. Esmatähtis oli siiski kasutada olemasolevaid materjale hädavajalikel puhkudel, mitte õhtukleitide tootmiseks. Moeloojatele oli kohustuseks toodud, riigi poolt, luua rõivaid, mis seisaksid moes mitmel hooajal. Loodi uus ülikonna mood. Seelikud olid lühikesed ning sirgejoonelised. Ülaosas kanti jakke. Meeste ülikonnad muudeti ümber ka naiste omadeks ning enam mitte kandmiseks mõeldud naiste kleitidest said lasterõivad. Naised tegelesid kodudes ise õmblemisega. Ameerika moeloojad hakkasid looma rõivaid, mida sai erinevalt kombineerida, et olla moodne mitmel hooajal. 1943. aastal polnud enam võimalik osta nailonsukki. Riietus oli karmide reeglite all ning see ei jätnud sellele palju ruumi arenemiseks. Naised nägid välja konservatiivsemad kui eelneval perioodil
lahtirakestamisest. Mahamärkimise teenus ostetakse sisse geodeesiafirmast, betoneerijad selles töös ei osale. Kilpide ettevalmistus vundamendi valudeks koosneb selles, et platsile toodud materjalist vineerkilbid 20 mm, laudest 25x100mm ja puitprussidest 50x100mm tehakse raketise kilp. Need kilbid kasutatakse terve objekti vundamentide töömahu tegemiseks. Sellistest kilpidest on lihtne ehitada sirgejoonelised raketised, kohad, kus toimub suuna muutus tehakse koha järgi lõigatud vineeritükkidest. Ennem kui hakatakse raketiskilpide paigaldamist laotatakse vundamendi alla must ehituskile. Ehituskilega tagatakse seda, et betoonisegust ei jookse tsemendipiim aluskillustiku terade vahele. 25 Pärast ehituskile paigaldamist võib alustada raketiskilpide paigaldamisega. Puuritakse otse läbi