osavinimesed ehk Homo habilised, kes õppisid tööriistu valmistama ja sarnanesid seega rohkem inimesele. Umbes 1,5 miljonit aastat tagasi vahetas osavinimese välja sirgeinimene (Homo erectus). Ta erines osavinimesest selle poolest, et tema rüht oli muutunud paremaks - sirgeinimese keha polnud enam ettepoole kaldus, vaid sirge nagu tänapäevainimeselgi. Sirgeinimese teene inikonna arengule on, et nemad võtsid esimesena kasutusele tule. Peaaegu miljon aastat hiljem arenesid sirgeinimesest kaks järglast- Euraasiasse asunud sirgeinimesest kujunes neandertaallane (Homo neanderthalensis), kes seal umbes 100 000 aasta jooksul ka elas ja tegutses, Aafrikas kujunes sirgeinimesest aga nüüdisinimese esivanem, keda kutsutakse tarkinimeseks (Homo sapiens). Tarkinimene sarnanes väga nüüdisinimesega, ehk nagu teda sageli nimetatakse targa tarkinimesega (Homo sapiens sapiens), olles temast võibolla vaid veidi robustsem.
Sama tehnikaga ehitati ka ümara põhiplaaniga ümaronne. Sageli kasutati eluasemetena koopaid. Sirgeinimene pani aluse ka moeajaloole ja rätsepakunstile, hakates oma keha katma loomanahkadest valmistatud rõivastega. Neandertaallane (Homo neanderthalensis) Siiamaale oli inimese kujunemislugu üpriski lihtne. Ahvinimesele järgnes osavinimene, sellele sirgeinimene. Nüüd läheb see aga tunduvalt keerukamaks. Nimelt on sirgeinimesel kaks järglast - Euraasiasse asunud sirgeinimesest kujunes neandertaallane (Homo neanderthalensis), kes seal umbes 100 000 aasta jooksul ka elas ja tegutses, Aafrikas kujunes sirgeinimesest aga nüüdisinimese esivanem, keda kutsutakse tarkinimeseks (Homo sapiens). Kuna neandertaallane elas Euraasia varem kui tarkinimene, tegutsedes ajavahemikus umbes 150 000- 40 000 aastat tagasi, siis vaatleme kõigepealt teda. Neandertaallane oli 160-165 cm pikkune, massiivse ja musklilise kehaga. Lühikese kaela otsas asus lai
Sirgeinimene hakkas kasutama tuld, mida ta ise veel teha ei osanud, kuid kasutas looduslikult saades. Sirgeinimene (Homo erectus) Sirgeinimese tööriistad olid rohkem arenenud ja võimekamad. Hakkasid tekkima algelised kirved ja odad. Kasutusele võeti ka Euraasia külmema ilmastiku pärast mõningad riided. Neandertaallane (Homo neanderthalensis) Euraasiasse rännanud sirgeinimesest kujunes ligikaudu 250 000 aastat tagasi välja neandertaallane, kes elas ja tegutses seal umbes 100 000 aastat. Neandertaallane oli umbes 160 cm pikk, massiivse musklis kehaga, lühikese kaela ja laia näoga. Nende kehad olid ehitatud spetsiaalselt külmas kliimas toime tulekuks. Nad olid esimesed inimlase, kes valdasid kõnevõimet, kuhu kuulus vähemalt mõnisada sõna. Neandertaallane (Homo
Ajalooline aeg- Ajalooline aeg on periood, millest on säilinud kirjalikke mälestisi.Ajalooline aegalgas pärast esiaja lõppu kirja kasutuselevõtuga. Eri maades ja piirkondades algas ajalooline aeg erineval ajal. Tsivilatsioon -Tsivilisatsioon on inimühiskond koos ainelise ja vaimse kultuuriga. Sõna tsivilisatsioon tuleneb ladinakeelsest terminist civilis - ''kodanikesse puutuv, kasulik" Homo sapiens -Tarkinimene (Homo sapiens) kujunes sirgeinimesest arvatavasti umbes 500 000 aastat tagasi Aafrikas. Umbes 100 000 aastat tagasi on osa neist sealt välja rännanud ning aegamööda asustanud kogu Euraasia, tõrjudes sealt välja neandertaallased Menhirid püstised kivimürakad, keldi keeles: pikk kivi. Prantsusmaal on neid reas terve kilomeeter. Dolmen keldi keeles: kivilaud. Teatakse, et need on kivikalmed e. matmispaigad, kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt
annaabi.ee 
