Substantia grisea HALLOLLUS närvirakkude tuumad liblika kujuline Cornu dorsalis - SELGMINE SARV Cornu lateralis -KÜLGMINE SARV Columna lateralis -KÜLGMINE SAMMAS Cornu ventralis KÕHTMINE SARV Columna anterior EESMINE SAMMAS Columna posterior - TAGUMINE SAMMAS Substantia alba VALGEOLLUS seal kulgevad närvirakkude jätked Funiculus dorsalis TAGUMINE/SELGMINE VÄÄT Fasciculus gracilis (Fasciculus Golli) -SIREKIMP EHK GOLLIKIMP Fasciculus cuneatus (Fasciculus Burdachi) BURDAKHI KIMP Funiculus lateralis KÜLGMINE VÄÄT Tractus spinocerebellaris ventralis et dorsalis KÕHTMINE JA SELGMINE SPINOSEREBELAADIS (kontrolli õigekirja) KULGLA Tractus spinothalamicus SPINOTOLAAMA KULGLA Tractus spinoreticularis - KULGLA Tractus corticospinalis lateralis - KÜLGMINE KULGLA Tractus rubrospinalis - KULGLA Funiculus ventralis KÕHTMINE VÄÄT ainukesed alanevad
närvirakkude (neuronite) kehad. 8. Eferentsete neuronite paiknemine seljaaju hallaine sammastes Hallaine eessambas paiknevad motoneuronid (e eferentsed). 9. Seljaaju juhteteed. Valgeaines eristatakse ülenevaid (aferentseid) ja alanevaid (eferentseid) juhteteid. Ülenevad juhteteed paiknevad tagaväädis ja külgmise väädi lateraalses osas. · Spinotalaamkulgla, sirekimp ja talbkimp peamised ülenevad juhteteed, mille vahendusel inimene teadvustatult tunnetab oma keha ja ümbritsevat keskkonda. · Spinotalaamkulgla toimib kolme järku neuronite ühendusena: - primaarsed neuronite kehad on spinaalganglionites --) --) sekundaarsed on seljaaju hallaines --) --) tertsiaarsed on talamuses --) suuraju koorde, eelkõige somatosensoorsesse korteksisse. Alanevad juhteteed paiknevad eesväädis ja külgmise väädi mediaalses osas ja on enamasti
Valgeaine moodustab eesmise, külgmise ja tagumise seljaajuväädi, kus kulgevad ülenevad (aferentsed) ja alanevad (eferentsed) juhteteed. Ülenevad juhteteed paiknevad seejuures peamiselt tagaväätides ning külgväätide välimistes osades, alanevad juhteteed aga eesväätides ja külgväätide mediaalsetes osades. Peamised ülenevad juhteteed, mille vahendusel inimene teadvustatult tunnetab oma keha ja ümbritsevat keskkonda on spinotalaamkulgla, sirekimp (Golli kimp) ja talbkimp (Burdachi kimp). Seljaaju ülesandeks on vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ning juhtida tingimatuid reflekse (liigutusi). Spinotalaamkulgla suunab talamuse kaudu suurajusse eelkõige nahas paiknevatelt retseptoritelt lähtuvaid signaale. Lateraalne spinotalaamkulgla juhib peamiselt valu- ja temperatuuriaistingutena tajutavat informatsiooni. Primaarsete neuronite kehad on spinaalganglionites. Nende funktsiooniks on närviimpulsside juhtimine keha
annaabi.ee 
