räägitakse temast vahel kui allmaailma Zeusist. Hadese väravavalvuriks on kolmepealine maosabaga hiigelkoer Kerberos. Abiks on ka paadimees Charon, kes surnu hinge üle paljude jõgede Hadesesse toimetab. Tartaros Eriti vihatud kurjategijatele oli Hadeses omaette karistuspaik. See asus sügaval maa sees, sama sügaval maapinnast kui selle kohal laotuv taevas. Sepapink kukkus Tartarose sügavusse tervelt 9 päeva, nii kaugel maa sees asus see paik. Sireenid Sireenideks nimetatakse naisepeaga linde, keeridega suguluses olevaid deemoneid. Nad on terve oma aja ohtlikel karidel ning meelitavad oma ilusa lauluga meremehi enda juurde, et laev karile otsa sõidaks. Mehed aga uhutakse rannale, kus nende luud kuhjuvad laululindude pesadeks. Samas räägitakse, et sireenid sõid ise oma ohvrid ära. Muistendi järgi on sireenide laul väga hurmav ning, kui mõni meremees neist häirimata mööda sõidab, viskuvad nad vette ja upuvad.
Nad hurmasid oma kauni lauluga möödasõitvaid laevnikke, kes seetõttu sõitsid karidele ja hukkusid. (Antiigileksikon, 1983). Hamiltoni ütleb raamatus "Antiikmütoloogia" (1975), et sireenid elasid saarel keset merd ning pole teada, missuguse välimusega nad olid, sest nende nägija ei pääsenud eluga. Hellenismi aja eepik Rhodose Apollonios nimetab sireene muusa Terpsichore ja jõejumal Acheloosi tütardeks; rooma luuletaja Ovidiuse järgi nimetatakse sireenideks Hadese naise Persephone lindudeks muutunud kaaslannasid (Fink, 2000). Sireenide hurmava laulu kütkeist on pääsenud vaid mõned üksikud kangelased. Muusa Kalliope ja jõejumal Oiagrose poeg, kreeka laulik Orpheus haaras reisil argonautidega oma lüüra ning mängis nii selgesti ja võimukalt, et lämmatas saatuslikud ahvatlevad hääled, mille suunas meresõitjad seilama olid hakanud. Laev juhiti taas õigele kursile ja tuuled kandsid ,,Argo" eemale ohtlikust paigast