-) Elu tekkele järgnes sotsiaalne evolutsioon. -) Eukarüootsed rakud tekkisid endosümbioosi teel. -) Sugupooltevahelisi erinevusi põhustab suguline valik. * 5. Osa Selgita pikemalt ja tooge võimalusel näiteid! -) Iseloomusta inimese evolutsioonietappe. (8/8p) *) Kõige esimeseks etapiks võib pidada australopiteekuse tulekut, kes oma arengus lahknes kaheks: siredaks ja robustseks. Evolutsiooni seostatakse eelkõige sireda australopiteekusega. *) Sellest järgmine on homo habilis ehk osav inimene (2-2,5 miljonit aastat tagasi), kes oskab valmistada juba lihtsaid kivist tööriistu. *) Järgneb juba homo erectus ehk püstine inimene. Tema valmistas tööriistu, tundis tuld ning rändas esimesena ka Aafrikast välja. *) Järgmine etapp on homo sapiens ehk tark inimene, keda peetakse kõikide tänapäevaste rahvaste ja
end kaitsta. Oli küll, kuid Andres ei osanud kuulata, sest talle oli isa kodus ilmselt soovitanud naise kapriise mitte tõseiselt võtta. Krõõdal oli Vargamäele tulles eluaastaid vaevu kakskümmend, talle oli selgeks tehtud, et saada nii õrnas eas perenaiseks on parim, mis talutütrega juhtuda võib. Andresel vist kodus õdesid ei olnud ja kui oligi siis olid need sama tugevad ja karastatud kui ta isegi . Ta ei teadnud, et pika ja sireda kehaehitusega naised ei suuda teha rasket tööd, ilma et see neid kurnaks. Andres tundis tähti ja oli muidu haritud mees, kuid naise hinge ja vaimu seisust lapsekandmise ajal oli tal üsna ähmane ettekujutus. Niisiis pidi Krõõt rügama Andreseunistuslikus majapidamises varasest hommikutunnist hilise ööni, tõusma jalule niipea kui pea iga-aastane kandam südame alt vabanes ning tal polnud ilmaski aega, et enda eest hoolitseda. Tõsi küll, algul suutis Andres teda veenda, et suur
Kohastumine on pärilik populatsiooni ehituse ja talitluse muutumine vastavalt elukeskkonna tingimustele. Kohastumisest arenevad välja kohastumused nt: kaitsevärvus jne. Kohastumine aitab organismidel ellu jääda ja edasi areneda. Iseloomustada inimese evolutsioonietappe Esimeseks etapiks võib pidada australopiteekuse tulekut (u 4,2-1,1 mln a. tagasi), kes oma arengus lahknes kaheks: siredaks ja robustseks. Inimese evolutsiooni seostatakse eelkõige sireda australopiteekusega. Järgmisena tuli homo habilis ehk osav inimene (2-2,5 mln a. tagasi), kes oskas valmistada juba lihtsamaid kivist tööriistu. Järgneb homo erectus ehk püstine inimene (1,9 mln a. tagasi), kes valmistas juba keerukmaid tööriistu, tundis tuld ja rändas esimesena Aafrikast välja. Siis tuli homo sapiens ehk tark inimene (u 200-250 000 a. tagasi). Neil oli oma algeline keel, koopamaalingud. Nendega samal ajal eksisteerisid ka neandertaallased, kuid neid ei seotsata
annaabi.ee 
