Kui põder varasematel aegadel oli inimeste eluasemetele lähenenud, olid koerad aegsasti kisa tõstnud. Nüüd olid õued vait, nagu oleks koeradki seal toas kuuse ümber. Jalgu kõrgele tõstes astus põder piki aeda, igati rahul vaikse öö ja õunapuukoore maitsega suus. Hommikueelseks uneks laskus põder sealsamas aia taga lumele. Pikka kaela painutades toetas ta oma hiljuti nudiks jäänud pea kõverakstõmmatud jalgadele. Tähed toakuuse okstel olid kustunud, kuid taevas sirasid nad endiselt. Põder nägi unes uut kevadet. Pajupuhmad haljendasid. Kraavides vulises vesi ja põdra pead ehtis jälle uhke sarvekroon. 2 RINDLAUSE koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest: Aksel laulab hästi, Eduardile meeldib ka laulda, Anne mängib mitut pilli.
Fröbeli lasteaednike kursused, õppis klaverimängu ja käis segakooris laulmas. Oma esimesed värsid kirjutas Marie Under koolipõlves saksa keeles, Goethest ja Schillerist innustatult ja mõnikord nende motiividelgi, nagu sellele osutavad kaks säilinud vihikut saksaakeelsete luulekatsetega. Esimene luuletus sündis 13-aastaselt. Saksa koolis õppivale tütarlapsele tundus loomulikuna ka selles keeles värsiseadmine. Kuid Marie Unedrist sai siiski eesti luuletaja tema elu kohal sirasid juba uue aja tähed. Suured vabadusliikumised ja nende eellained sajandivahetusel kujundasid ühiskondlikke tingimusi, millesse langes Marie Underi kirjandussetulek. 1905.-1907. aasta revolutsioon kergitas esile demokraatlikud ideed, emakeelse rahvusliku kirjanduse lootused. Tutvumine eesti radikaalse intelligentsiga, eriti Eduard Vilde ja Ants Laikmaaga mõjutas omalt poolt noore talendi puhkemist. Marie Underi valduses olnud Eduard Vilde saksakeelsed kirjad temale 1900.-1901
Kogu linn käis me kännul, sest kära tehti laialt ja kell oli alles üheksa. Kui me tütarkiste majast mööda läksime, soovisin, et ma poleks Mary Jane'i linnast ära saatnud, sest kui ma nüüd oleksin saanud talle märku anda, siis oleks ta tulnud ja mu päästnud ja mõlemad petised paljastanud. Noh, mindi kisades ja käratsedes mööda jõeäärset teed, lärmates kui metsalised; et asi oleks veel õudsem, 409 läks taevas pilve, välgud sähvisid ja sirasid ja tuul sahistas puulehti! Nii kõledas hirmus ja hädaohus polnud ma veel olnud; olin otsekui oimetu; kõik läks hoopis teisiti kui ma kavatsesin: selle asemel et olla julges köhas ja õrna lõbuks kõike vaadata, kui oleksin tahtnud; ja selle asemel et olla Mary Jane'i kaitse all, kes oleks mu päästnud ja vabastanud -- selle asemel olin nüüd surmasuus ja aidata võisid ainult veel tätoveeritud märgid. Kui neid ei leitaks ...
annaabi.ee 
