See jutt on täielik jama. Kunst on julm. Sõnu saab veel kuidagi väänata, aga pilt on nagu aken otse kunstniku sügavaimasse südamesse." 8. ,,Tean, et see on kurb. Mõistan, et ta on oma armetu väikekodanliku aguli ja viletsa ühiskondliku klassi ohver. See on mingi vahepealne klass, mida iseloomustab pelglik ja orjalik matkimine ja peenutsemine." 9. ,,Ma olen üks eksemplar liblikate seas. Talle ei meeldi ainult see, kui ma hakkan tiibu siputades reast välja kippuma. Mulle on määratud olla surnud, nööp-nõelaga kinnitatud, alati kaunis. Ta teab küll, et elusolek on osa mu ilust, kuid talle on minust vaja seda elutut osa. Ta tahab mind elavana ja samas elutuna." 10. ,,Vaatasin täna peeglisse ja märkasin midagi oma silmades. Nende pilk oli ühteaegu hulga vanem ja noorem. Sõnades tundub seda võimatu väljendada, aga täpselt nii see on. Olen vanem, sest olen mõndagi õppinud
liigutust, aga sellises tummas osas muutub tuimaks ja seda ei suuda isegi Ekke Moor enam kannatada. Siis jälle mööda järvi ja jõgesid rännates, kus aeg-ajalt võib ka näha talusid, mõtleb Ekke: inimene läheb mööda teed ja silmapiir on lai, aga miks ta ei ole nagu jõgi, täna voolates metsades, homme maanteede ääres ja kulgedes nagu kärestik mööda kiiret jõesängi. Inimene on surutud oma väikesesse kastikesse ja püüab seal siputades avastada maailma, mis on väga kaugel. Ta tunneb end otsekui alasti, sest eilne on möödas aga tänast pole veel saabunud. (Autor kirjeldab Ekke Moori rännakut) Ekke Mooril on palju ameteid ja üks neist on jutlustaja. Oma pisikesele kogudusele soovib ta rääkida teest, mis viib lahtiste allikate poole, ta ei ole tegelikult ju praost ega jumalasulane, aga patte võib enda kanda võtta iga üks kes sellesse vähegi usub, võtad healt inimeselt koorma õlult.
loodushäältega. UURINGUTE ANDMETEL suudavad imikud juba neli päeva pärast sündi eristada üht keelt teisest ning oskavad üsna peagi eristada olulisi sõnu . 16 Stimuleeriv ümbrus tagab tulevikus hea keeleoskuse. SIPUTAMINE · Kinnita värvilisi esemeid lapse pahkluu külge ning jälgi, kuidas ta rõõmuga siputab. · Paljude imikupapude ninad on eredavärvilised ja lapsele meeldib neid siputades jälgida. · Riputa kõristi või kellukesed tema jalgade lähedusse. Näita talle, kuidas kõristit või kellukesi jalaga lüüa. UURINGUTE ANDMETEL tugevdab liigutuste pidev kordamine närviimpulsse, mis liiguvad mööda tundenärvikiude kesknärvisüsteemi ja sealt mööda motoorseid närvikiude lihastesse. Siputamine ja põtkimine arendavad motoorset suutlikkust. Lapsed armastavad siputada. TANTSUMÄNG · Hoia last kindlalt kaenla alt kinni ja tantsita teda.
Tema kannatused algasid uuesti, kui kuiv arutlus jätkus. Korraga meenus talle üks aare ja ta võttis selle välja. See oli kohutavate sarvedega suur must sitikas, «näpitssitikas», nagu Tom teda nimetas. Ta oli pistongi-karbis. Esimene asi, mis sitikas tegi, oli see, et ta Tomi sõrmest kinni napsas. Järgnes loomulik raputus, sitikas paisati vahekäiku ja langes selili põrandale, kuna kannatada saanud sõrm poisi suhu läks. Sitikas lamas abitult jalgu siputades maas, võimetu ümber pöörduma. Tom vaatles teda ja igatses tema järele, kuid ta oli kättesaamatus kauguses. Teised inimesed, keda jutlus ei huvitanud, leidsid sitikas meelelahutust ja vaatasid teda samuti. Parajasti lähenes üks ümberuitav puudel laisal sammul, kurva südamega, roidunud suvisest pehmusest ja rahust; tüdinud vangistusest, õhaffes vahelduse järele. Ta silmas sitikat; longus saba kerkis ja hakkas liputama. Puudel uuris saaki, kõndis selle ümber ringi; nuusutas seda