kindel, kas kõik kirjaniku poolt öeldu mulle oli piisavalt selge. Kuid koheselt võin ära märkida, et kõik mis oli arusaadav hämmastas mind väga, juba seitsmeteistkümnendal sajandil arutles kirjanik lastekasvatusteemade üle, mida meil alles tänapäeval hakatakse omaks võtma (lapse füüsilisest karistusest loobumine) Rääkides lapseeast ,ei ole ma ise kunagi tulnud mõttele, et last kammitseti minevikus juba imikueas, takistades tal vabalt siputada, mässides laps lina sisse. Russeau otsis oma raamatus ideaalse inimese kirjeldust, kuid minu nägemust mööda ideaalset inimest meie ühiskonnas ei ole olemas. Meil kõigil on omad head ja vead. „Lapse näiv vägivald ja lõhkumistung ei ole kurjuse väljendus, vaid tema tegevustungi avaldus“. (lk.42) Arutlus selle teema juures on täiesti loogiline. Kui laps oskaks oma tundeid, soove ja emotsioone kirjeldada, siis ta ju teeks seda. Niikaua, kui tal puuduvad selleks piisavad oskused,
· Paljude imikupapude ninad on eredavärvilised ja lapsele meeldib neid siputades jälgida. · Riputa kõristi või kellukesed tema jalgade lähedusse. Näita talle, kuidas kõristit või kellukesi jalaga lüüa. UURINGUTE ANDMETEL tugevdab liigutuste pidev kordamine närviimpulsse, mis liiguvad mööda tundenärvikiude kesknärvisüsteemi ja sealt mööda motoorseid närvikiude lihastesse. Siputamine ja põtkimine arendavad motoorset suutlikkust. Lapsed armastavad siputada. TANTSUMÄNG · Hoia last kindlalt kaenla alt kinni ja tantsita teda. · Laula ja upata last laulu rütmis: "Tantsi, tantsi, tammekene, upi, upi! (Laps istub ema süles) Upi ema põlve peale, upi, upi! (Tõsta laps sülle püsti) Põlve pealta põrandale, upi, upi!" (Tõsta laps põrandale.) UURINGUTE ANDMETEL ühendab tants rütmi, liikumise ja lähedustunde, tekitades ajus mitmeid seoseid, mis toetavad lapse hilisemat arengut.
annaabi.ee 
