Järgnes pikkade traditsioonidega aastatuhanded. Portugal, Hollandi Vabariik, Prantsusmaa kuningriik ja Inglismaa kuningriik asutasid juba 16. sajandil oma kaubajaamad India piirkonda ning kasutasid ära India sisekonflikte, et rajada kolooniaid. 1856. aastaks oli enamik Indiast Briti Ida-India Kompanii mõju all. India tollased elanikud polnud võõra võimuga rahul ning tekitasid mässu. Seda saab nimetada ka India esimeseks vabadussõjaks või ka sipoidide mässuks. Mäss pani kolooniate võimu küll kõikuma, kuid sellest ei tulnud midagi välja. Sõja tulemusena kukutati selle aja Mogulite dünastia ja India muutus Suurbritanniaga personaalunioonis olevaks keisririigiks. Sipoidide mäss Sipoidide mäss toimus 1857-1858. aastal. See algas 10. mail Meeruti linnas. Sipoidid polnud rahul brittide käitumisega india rahva vastu. Nad ei tahtnud, et neid saadetaks sõdima kodukohast kaugele. Nad nõudsid inglastega võrdset kohtlemist. Neid ei
Puuvill USA-st, Suhkur Lääne-Indiast, siid ja tee Hiinast, tee Indiast, puit Kanadast. Väljavedu: Tööstustoodangu (kangad, relvad, masinad, seadmed) väljavedu Saksamaale, USA-sse, kolooniatesse. Briti koloniaalimpeeriumi teke ja laienemine 19.sajand: Põhja-Ameerika koloniseeriti. Tugipunktid olid Aafrikas ja Indias. Peale Ameerika kolooniate kaotust säilis Kanada osana Briti impeeriumist. Indias Briti ja Ida-India kompanii tegevus. Tee, puuvill, vääriskivid ja maitseained. Sipoidide mäss Indias -> India allutamine 1858. aastal Briti kroonile. Victoria kuulutati India keisrinnaks. Austraalia sinna saadeti kriminaalkurjategijad. Farmid, lambakasvatus. Villa vedu Inglismaale. Leiti 19.sajandil kulda -> kullapalavik Austraalias. Hiinas võitlus mõju pärast. Oopiumisõjad. Siid, portselan, tee. Hiina sadamad avati kaubanduseks. Hongkongi rentimine 99 aastaks. Malta (tänapäevani suur inglise mõju), Jamaica, Gibraltar, Birma
annaabi.ee 
