Piirid meis ja meie ümber Piirid meis ja meie ümber määravad meie elu ja me ei saa neist üle ega ümber. Me ei saa hüpata üle iseenda varju. Me sipleme nagu kärbsed ämblikuvõrgus oma ja teiste loodud piiride rägastikus. Piirid seab meile maailm milles me elame, ja osa piire seame me endale ise. Eksisteerivad piirid meis endis ja piirid väljaspool meid. Sisemised piirid tulenevad meil isiksuslikust omadustest, temparemendist, mis on suures osas kaasa sündinud. Kas me oleme kartlikud, konservatiivsed, passiivsed ja lepime üsna rahulikult nende piiridega, mis on meile seatud väljaspoolt
orjuses oma elu kõige parematel aastatel, seda kõike selleks, et tulla toimu maailmas, mis me iseendale loonud oleme. Kui me tahame rääkida mingisugusestki vabadusest, siis võib seda nimetada ainult vähem sõltuvaks, kuid mitte mingil juhul vabaduseks. Ka tänapäeval on olemas Kommuune kus elavad inimesed, kes on ennast lahtilülitanud muust maailmmast, proovides elada omade tõekspidamiste alusel. Ja need inimesed on mitmeid kordi õnnelikumad kui meie, kes me päevast päeva sipleme raha nimel, et siin maailmas jalgadel püsida. Mõned aastad tagasi tutvusin ma Frediga kes juba selle sama aasta sügisel sõitis Hispaanisse täpselamalt Beneficiasse. Selle kohta üeldakse hippidekommuun, just seda sellepärast,et erinevalt teistele kommuunidele vaatab seal igaüks ise kuidas hakkama saab. Eelmine suvi kui ta rakvere sattus rääkis ta väga tõsiselt ja elavalt oma uuest kodust kus ei ole vaja
näevad riiu meeldetuletamisega kurja vaeva, aga lõpuks meenub neile, et ainukese tõsiseltvõetava lahkarvamuse põhjustaski seesama argpäevast kaasavõetud tüüpmõtlemine. Et kui sa juba oled reisil, tuleb üle vaadata iga viimane kui muinsus ja näha nii palju uut, kui vähegi võimalik. Hillari meelest haigestusid nad, eriti Kati, pesuehtsasse turismistressi ja koormasid ennast kõige-ära-vaatamise kohustusega. "Aga kui me asjad sirgeks rääkisime ja endale tunnistasime, et sipleme omakootud argimõtlemise võrgus, siis võtsime vastu vabastava otsuse, et edasi kulgeme omas rütmis," kirjeldab Hillar. "Ja rummi võtsime selle peale ka." Nii pidid nad romantilises Porto Santo linnakeses plaani järgi peatuma umbes neli päeva, aga kuna see koht neile rohkem kui lihtsalt sobis, veetsid Kuked seal sujuvalt neli nädalat. Lihtsalt olid, kulgesid. Käisid turul ja võtsid päikest. Ja koju terrassi peale ei igatsenud üldse mitte. Või siiski?
annaabi.ee 
