kuhilaalustes kambrites diapausis viibivad varusipelgad. Umbes poole kogu perest moodustavad pesas tegutsevad ammsipelgad, sisetöölised ja pesas viibivad välistöölised. Selline tööjaotus on vajalik pere normaalseks funktsioneerimiseks ja sotsiaalse homeostaasi püsimiseks asurkonnas ka ekstreemsetes tingimustes. Metsakuklased (Formica s. str) kuuluvad sipelglaste sugukonda (Hymenoptera, Formicidae). Metsakuklasteks nimetatakse sipelgate hulgas kuklaste (Formica sp.) perekonna seitset sipelgaliiki (aru-, karu-, kännu-, laane-, liiva-, palu- ja veerekuklane), kes elavad taimsest materjalist kuhikpesades segametsades ja puisniitudel. Nad on eranditult sotsiaalse eluviisiga putukad kiletiivaliste seltsis. Nad on ühiseluliste putukate hulgas kõige enam arenenud sotsiaalse struktuuri ja käitumisega loomarühm, kes omavad olulist tähtsust metsakoosluste entomofauna arvukuse regulatsioonis ja metsakahjurite masspaljunemiskollete organiseeritud ja kollektiivsete allasurujatena
Sisse toodud rohttaimed, mis kõrvaldavad kohalikud. Võtmemutalistid: Taimeressursid võtme-mutualistid on taimed, mis toiduressursina on suurte mobiilsete loomarühmade (tolmeldajate ja levitajate) toiduks, kellest omakorda oleneb nende taimede seemneproduktsioon. Levitajad tolmeldajad ja levitajad toimivad sageli võtme-mutualistidena. Enamasti on ühe taime jaoks mitut liiki tolmeldajaid. Mürkekohoorid on taimed, mida levitavad sipelda. 2 sipelgaliiki on väga laia levikuga ja kõige olulisemad. Tolmeldajad õitsemine toimub koosluse erinevatel liikidel erineval ajal. Kui tolmeldajate kooslus on häiritud, siis tavalist kannatavad hilisemad õitsejad. Nende võtmeosa on raske tõestada, ehki nende tähtsus on ilmselge. Troopilistel aladel linnuliigid ja liblikad (liblika arvutus langeb, üksikud lilleliigid kaovad, kooslusele on mõju väike).
annaabi.ee 
