Mõisaid põletati ja moodustati uusi omavalitsusüksusi.Tsaarivõimud vastasid sellele sõjaseisukorra kuulutamisega ning saatsid kohale karistussalgad. Sellest sõltumata tehti kiirelt juurde eesti keelseid erakoole.Eestluse kasvu märgiks oli ka Vanemuise maja avamine tartus ja Estonia valmimine Tallinnas.1906 asutati Lätis Läti põllumeeste selts.progressoli 20saj moesõnaks, seda käsitleti katkematu ja vääramatu edasiliikumisena madalamatelt arenguastmetelt kõrgematele. Sionistid koondasid juute ja taaselusatsid heebrea keelt juutide ühiskeelena pessimism usk darvinismi ei tähendanud veel usku progressi .pilvelõhkujad maailma jõukamais linnades hakkasid kerkima pilvelõhkujad . Need leiutati Chicagos ja peagi asusid kujundama ka New Yorki linnapilti. Shovinism e marurahvuslus oma rahvust peeti teistest paremaks.imperealism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas
peresid toita. Põlvkondade kaupa olid talupojad maad harinud ühiselt, maa oli kollektiivne omand. 1858. aastal vastu võetud Osmanite Maakoodeks tegi sellele lõpu, nõudes igale maalapile kindlat omanikku. Maksustamisest ja sõjaväekohustusest hoidumiseks kirjutasid paljud talupojad maa formaalselt külavanemate nimele, jätkates harimist nagu muistegi. Talupoegadele osutus see tehing kahjulikuks, sest küladesse hakkasid tulema täies elujõus sionistid, kes olid valmis kolmanda osapoolena maa ära ostma. 1882. aastal, enne immigrantide saabumist, elas Palestiinas Osmanite impeeriumi alluvuses umbes 400 000 moslemit, 43 000 kristlast ja 15 000 juuti 96% olid mitte-juudid. (Ibid.) 14 Kui küsida, kuidas araablased juutide asundustele reageerisid, siis kirjutas Palestiina araablane Najib Azuri 1905. aastal: ,,Juudid on lõpuks mõistnud oma esiisade
Kas Eesti on juutidele isamaa, kodumaa või asukohamaa? Osale venekeelseile juutidele on see, nagu öeldud, transiitmaa. Nendel, kel seisavad ees keeleõpe ja integreerumisprobleemid, pole kõigil oma suhtumine veel välja kujunenud. Eesti põliste juutide puhul, kes on õigusjärgsed Eesli kodanikud, neid probleeme ei kerki. Tihti koosneb nende identiteet kahest sõnast - Eesti juut. Iisraeli riigi olemasolu on juutide enamikule väga tähtis. Isegi kui ei olda sionistid ega kavatseta Iisraeli ümber asuda, peetakse seda maad mingiks vaimseks keskuseks. Mõnigi põline Eesti juut on väljendunud nii: Iisrael on meie esivanemate maa ja isamaa, kuid Eesti on meie kodumaa. Statistikaameti andmeil elas seisuga 01.01.1995 Eestis 2864 juuti (1989. aasta loendusel 4613) ja 01.01.1997 2553 juuti. Veel mõni aasta tagasi oleksid juudid olnud Eesti vähemusrahvuste hulgas ainsad, kes võinuksid reanimeerida ennesõjaaegse kultuur- autonoomia idee