kuidas jänku hüppab? Osvald ei avalda vastupanu, on rahulik. ROLAND: Näitaksin või? Erinevalt Rolandist, kes karjub.) OSVALD: Jah. (Roland teeb mõne hüppe.) ROLAND: Kuradi nässakas! Kuradi Kõrvad ikka ka! (Roland teeb hapukurk! Mul pole vaja su kuradi nuga! nimetissõrmedest kõrvad.) Masendav. Aga Sinusugustega teeme niimoodi… Ära rabele, kuidas toonekurg käib? (Roland teeb.) raisk! Arvad, et võid meiega mängida, jah? Kohutav vaatepilt. Kas sa, Laura, teeksid ka Ei, mees, mängud on läbi, kurat! Meie oleme midagi? mingid tolad või? Meil ei ole vaja LAURA: Muidugi, nii lõbus ju. Ma teen sinusugusega siin aega raisata. Ots peale, näiteks... raisk, ja valmis
tunda imet, mida me ise peos hoiame, siis on vara imedel meie juurde tulla. LAURA: (röögib Rolandile) Mida sa ometi passid! Mine siit ükskord minema, kaua sa mõtled siin töllerdada. (Roland on segaduses.) OSVALD: Mul ei ole teile praegu nuga anda. (Osvald istub toolil, Roland tormab ja väänab Osvaldi käed tooli seljatoe taha. Osvald ei avalda vastupanu, on rahulik. Erinevalt Rolandist, kes karjub.) ROLAND: Kuradi nässakas. Kuradi hapukurk. Mul pole vaja su kuradi nuga. Sinusugustega me teeme niimoodi. Ära rabele raisk. Arvad, et võid meiega mängida, jah? Ei, mees, mängud on läbi, kurat. Meie oleme mingid tolad või? Meil ei ole vaja sinusugusega siin aega raisata. Ots peale, raisk, ja valmis. Kellegi asi ei ole. Küll nüüd puhus ennast täis. Tema ei anna! Sinu käest pole keegi küsinudki. (Laurale.) Mis sa vahid, anna mingit nööri. LAURA: Ei ole nööri. ROLAND: Otsi siis, kaua ma hoian. LAURA: Osvald, on sul mingit nööri või midagi.