Kõne akustilised kirjeldusviisid: 1) aja ja sageduse kaudu: horisontaaltelg on aeg, vertikaaltelg sagedus. Lisaks näitab skeem eri klõrgusega võnkumiste amplituudi; 2) sageduse ja amplituudi kaudu: horisontaaltelg on sagedus, vertikaaltelg amplituud. Spektrogramm saadavaid kujutisi nimetatakse hääliku spektreiks. Häälekurdude poolt tekitatavat liitheli nimetatakse kõrihääleks. Normaalne kõrihääl koosneb suurest hulgast sinusoidaalsetest võnkumistest. Toone (peale alumise), millest kõrihääl moodustub, nimetatakse ülemtoonideks. Kõige alumisem toon on põhitoon. Ülemtoonide 2 iseloomulikku omadust: 1) Toonid on sagedusskaalal üksteisest võrdsel kaugusel. St et esimene ülemtoon on põhitoonist 2x kõrgem, teine 3x kõrgem jne kuni lõpmatuseni. 2) Toonide amplituudi seaduspärasus sageduselt madalamad ülemtoonid on tugevamad kui kõrgemad.
Seal salvestatakse ka rasvu, samuti erinevaid vitamiine Maksa katab pealt serooskest, selle alla jääb fibrooskihn, mis ümbritseb maksaväratis paiknevaid veresooni, sapijuhasid ning maksavärati kaudu kulgevad väga õhukesed sidekoelised väädid parenhüümi Organi parenhüümi moodustavad maksa sagarikud Maks koosneb parenhüümist, sidekoelisest stroomast, sinusoidaalsetest kapillaaridest (maksa sinusoidid) ja perisinusoidaalsetest valendikest (Disse ruum) Maksa ehituse kirjeldamisel kasutatakse kolme erinevat lähenemist: Klassikaline maksasagarik – keskel tsentraalveen Maksa portaalsagarik – koosneb kolmest klassikalise sagariku parenhüümi segmentidest, keskele jääb maksatriaad Maksa-atsinus – rombikujulised struktuurid, mis koosnevad kahe kõrvuti paikneva klassikalise maksasagariku
annaabi.ee 
