LAINED Laineks nimetatakse ruumis levivat häiritust, nt lööklaine. Mehaanilised lained vajavad levimiseks keskkonda, elektromagnetilised lained ei vaja. Kui häiritus on perioodiline, siis on ka laine perioodiline Ruumis levivat harmoonilist võnkumist nimetatakse sinusoidaalseks laineks. On olemas ristlained, mil võnkumine on risti laine levimise suunaga, ja pikilained, mil võnkumine toimub laine levimise sihis. Et sinusoidaalse laine põhjus on harmooniline võnkumine, siis iseloomustab lainet samamoodi nagu võnkumistki sagedus (f), ringsagedus ( ), amplituud (r) ja periood (T). Lisaks võnkumist iseloomustavatele suurustele iseloomustab lainet veel lainepikkus kaugus kahe samas faasis võnkuva punkti vahel.
MEd = M0Ed + M2 , (4.8) kus M0Ed on esimest järku paindemoment koos konstruktsioonihälvete mõjuga, M2 on nominaalne teist järku paindemoment. Tugevuskontroll või dimensioneerimine tuleb teostada elemendi enimkoormatud ristlõike jaoks. MEd maksimaalne väärtus elemendi pikkuses määratakse M0Ed ja M2 jaotusega. M2 jaotuse võib võtta arvutuspikkuse ulatuses paraboolseks või sinusoidaalseks. Otstes paindemomendiga elementide erinevad esimest järku otsamomendid võib asendada ek- vivalentse esimest järku paindemomendiga M0e: M0e = 0,6M02 + 0,4M01 0,4 M02 . (4.9) M01 ja M02 tuleks lugeda samamärgilisteks, kui need põhjustavad tõmbe elemendi samal kül- jel, vastasel korral tuleks need lugeda vastasmärgilisteks. Lisaks sellele M02 M01 . Nominaalne teist järku paindemoment valemis (4.8) on M2 = NEd e2 , kus
annaabi.ee 
