peremehest. Tal oli probleeme oma kelle hammaste taga hoidmisega ja mõnikord ta unustas, kes ta on. Tihti pidas ta ennast üleval väga ülbelt ja valetamine oli tema jaoks kerge. Kui ta oma peremehe tagant varastas, varastas ta alati nii, et ei teeks sellega oma käskijale halba. Minea oli kindlameelne naine ega andnud alla isegi siis, kui ta väga soovis. Ta oli andnud lubaduse oma jumalale, et ta ei puutu kunagi mehesse. Isegi siis kui ta Sinuhesse armus ei murdnud ta oma lubadust. Samuti oli ta väga elav ja kirglik naine. Ta armastas tantsida härgade ees ning ka kaugel kodumaast ei unustanud ta seda. 9 5. Teose stiil Realism kirjanduses tähendab nii reaalsusele lähedast kujutusviisi kui ka kirjandusvoolu, milles kirjanduse lähedus tõsielule seatakse omaette eesmärgiks. Realistlik kirjandus kujutab
ilust. Tundelisust näitab ka see, et julgetakse puhtalt kirjanduse huvides liialdusi kasutada, mis on igati terve nähtus. Väga huvitav on piltliku huumori kasutamine. Problemne on Sinuhe teekonna täpne kirjeldus, kuna osadest kohtadest pole suuremat midagi teada. Peale pikka arutlust raamatu üle soovitan raamatut kindlasti lugeda, sest seal on väärt materjali Egiptusest, Sinuhe elust ning õpetlikku elufilosoofiat. Võrdlus Waltari kirjutas ,,Sinuhesse'' ka omaenda elutunnetuse, oma rahuldamata kire, oma kujutlused ja teadmised. Ta oli enda eestkõneleja, tema autorikujund. Siinkohal leian paralleele Waltari ja Jaan Krossiga. Jaan Kross nägi kroonikakirjutajast jutlustajas Balthasar Russowis oma teist ja samas kõige sügavamat mina, keda ta järgnevas loomingus teosest teosesesse erinevates kehastustes ikka ja jälle läbi kirjutas. Otsides paralleele eesti kirjandusest viitaksin Tammsaarele ja Ristikivile. ,,Sinuhe''