täiendavat teotööd vm andameid tasuks. Kroonu- e riigitalupojad tasusid pearaha ise. Sõjalistest rängim nekrutiandmise kohustus(1796a kehtestatud)- Nekrutiks ei pidanud minema talumehed, kooliõpetajad, kogukonna ametimehed. Kogukondlikud koormised-teede korrastamine, magasiaida/koolide ehitamine, kirikumaksud - Tööstus- tööstus ja kaubandus tagasihoidlik,kuni aurumasina kasutuselevõtuni. Vabrikutootmine algas villatöötlemisest-kaleviabrikud Narvas, Sintis, Kärdlas. Sõjavägi, ametnikkond, vene turg. Suurim tööstusettevõtte Narva rajatud Kreenholmi Manufaktuur- kasutati ära koskede vee-energia. Vabrikus töödeti puuvilla(sisse USA-st, Egiptusest-Venemaa riidevabrikutesse) - Milles Balti erikord seisnes: Balti kubermangudes viidi läbi restitutsioon ehk Rootsi ajal riigistatud eramõisad tagastati nende endistele omanikele. Mõisate territooriumil said
lammutamisele, pani aluse ettevõtllike peremeeste (väikepõllumeeste) väljakujunemisele. Talupoegade jõukuse kasvuga tulid muudatused nende elulaadis-riietus,kombed muutusid. 19saj II p kujunes peamiseks põllumaj.haruks piimakarjakasvatus. Põllumaj.teadmiste levikule aitasid kaasa põllumaj.seltsid. Tööstus-19saj Ip tööstus ja kaubandus tagasihoidlik,kuni aurumasina kasutuselevõtuni. Vabrikutootmine algas villatöötlemisest-kaleviabrikud Narvas, Sintis, Kärdlas. Sõjavägi, ametnikkond, vene turg. Suurim tööstusettevõtte 1858 Narva rajatud Kreenholmi Manufaktuur-kasutati ära koskede vee-energia. Vabrikus töödeti puuvilla(sisse USA-st, Egiptusest-Venemaa riidevabrikutesse). 19saj IIp kiirenes areng. Tekstiilitööstuse kõrvale masina-ja metallitööstus (Tln). Balti puuvillamanufaktuur. 20saj alguseks Tallinnast peamine tööstuslinn. Kujunes paberitootmiskeskus, 19saj lõpul toodeti 70%kogu Venes vajaminevast paberist.
saeveski, Tallinnas Härjapea ojale Eesti esimene paberimanufaktuur, Räpina paberivabrik - rajatud 1736. 18. sajandil tuli ellu aina rohkem kapitalistlikke jooni: tsunfitpiirangud kaotati ja käsitööliste vahel kujunes vaba konkurents. 19. saj algul jäi tööstuse areng tagasihoidlikuks, kuid hakkasid pöörduma aurumasina kasutamiselevõtmisega. Vabrikutootmine algas villatööstusest. Suurenes nõudlus kalevi järele, tekkisid kalevivarbikud Narvas, Sintis, Kärdlas (vene sõjameestele). Suurimaks ettevõtteks kujunes 1858. Narva rajatud Kreenholmi Manufaktuur (vee-energia): töödeldi puuvilla(Ameerikast, Egiptusest > saadeti Venemaale). 19. saj teisel poolel kiirenes areng. Masina- ja metallitööstus (Tallinn). Tallinnast sai peamine tööstuslinn. Paberitootmiskeskus (70% kogu Vene imp. vajadustest). Tööstusettevõtteid hakati rajama ka väiksematesse linnadesse(Kunda, Aseri tsemenditehased)
annaabi.ee 
