Enamik puittaimi elab sümbioosis seentega, moodustades mükoriisa e seenjuure (vt lähemalt ptk 7.9.4). Sümbiontsed bakterid moodustavad taimede juurtel paksendeid – juuremügaraid ehk aktinoriisasid, milles seotakse õhulämmastikku. Juuremügarad esinevad kõigil liblikõielistel taimedel, puittaimedest on need veel hõbepuu, astelpaju, lepa ja porsa perekonnal. Juuremügaraid moodustavad mitmesugused mikroorganismid, tavaliselt mügarbakterite (Rhizobium, Bradyrhizobium, Sinorhizobium) eri liigid, samuti kiirikbakterid. Mügarbakterid tungivad juurekarva kaudu juurerakkudesse ja panevad juurekoed vohama. Selle tulemusena tekivad nii pea- kui külgjuurtele ebamäärase kujuga juuremügarad. Mügarbakterid aitavad taimel omastada mullaõhu lämmastikku ja rikastavad sel moel ka mulda lämmastikuga. Tänu sellisele sümbioosile suudavad puittaimed kasvada lämmastikuvaestel muldadel. 3.1.2. Puittaimede tüvi ja selle kasv
puudumisel, mikroaerofiilid teevad seda vikses hapniku konts. juures, kiire hapniku tarbimine hingamisel raku sees, spetsialiseeritud rakud - heterotsstid ja vesiikulid. Assotsiatsioon taime ja N2 siduvate bakterite vahel: lmmastiku sidumine fllosfri ja risosfri bakterite poolt; 5-25 kg N ha-1 a-1. N2 sidumine toimub intensiivselt mikroelupaikades lhikestel perioodidel. Lmmastiku sidumine smbioosis 1.-Rhizobium ja liblikielised taimed, varasem perekond Rhizobium on jaotatud 4 (Rhizobium, Sinorhizobium, Bradyrhizobium, Azorhizobium) perekonda kokku 16 liigiga. Noodulite moodustumine taime juurel- selleks vajalikud geenid paiknevad plasmiidis. Lmmastiku fikseerimine algab noodulis 8-16 peva prast bakteri tungimist taimerakku. Noodulid koosnevad neljast erinevast tsoonist. Aktiivne N2 sidumine toimub tsoonis, kus paikneb leghemoglobiin. Sltuvalt nooduli tbist eksporditakse NH3 vi glutamaati, aspartaati, priine peremeestaime rakkudesse. Noodulite moodustumise puhul on tegemist
pikkused. Mittekonjugeeruvad plasmiidid võivad olla igas suuruses, kuid tavaliselt on sellised plasmiidid kas keskmiselt 5 kbp ja 35 kbp pikkused. Mõni mittekonjugeeruv plasmiid võib olla ka ülisuur, keskmiselt 1 Mbp pikkune, suurimad u 2 Mbp pikkused. Kõige väiksem plasmiid, mis võiks olla iseseisvalt konjugeerimisvõimeline, on Yersinia pestis 21,8 kbp pikkune pCRY, mis kannab nii relaksaasi geeni kui ka T4SS geene. Kõige suurem konjugatiivne plasmiid on leitud Sinorhizobium meliloti 1012-l, 1,35 Mbp pikkune pSymA, samas kõige suurem mobiliseeritav plasmiid on leitud samuti Sinorhizobium meliloto 1021-l, 1,68 Mbp pikkune pSymB. Seega kõige suuremad plasmiidid pole konjugatsioonivõimelised. 103 Plasmiidide ülakandumisvõime mehhanisme silmas pidades on plasmiidid jaotatud 4 klassi T4SS alusel ning 6 mobilisatsiooniklassi MOB-geenide alusel,
annaabi.ee 
